Ära priiska kauplemiskoha valikul

Eesti investoritele vast tuntumad kauplemisportaalid on börsifirma Interactive Brokers ning Lynx. Kuigi neid kutsutakse kauplemisportaalideks, siis kauplemine ei ole seal sugugi kohustuslik: saab teha aastas mõne tehingu ja tasapisi instrumente edasi hoida. Aga eelkõige võimaldavad need kasutada instrumente, mis sageli tavakontol kättesaamatuks jäävad, näiteks limiitordereid: kukub portfellis olev aktsia allapoole kindlaksmääratud summat, müüb programm selle automaatselt maha – ja vastupidi. Nii et investor-kaupleja ei pea tingimata ise protsessi sekkuma.

Kauplemisplatvorme on ütlemata palju. Ainuüksi Euroopas on paljud pangad omale kauplemisplatvormi loonud. Nii nagu Eestis on seda LHV Trader, pakuvad sarnast teenust Skandinaavias näiteks Nordnet, Saxo Bank ja Saksamaal Sparkasse. See annab investeerimishuvilisele võimaluse nii-öelda kodupanka jääda. Miks need investoritel tihti esimesse valikusse ei liigu, on teenuse hind, mis kipub paraku võrdluses konkurentidest üksjagu kallim olema.

Kui palju Eestis näiteks LHV Traderit kasutatakse, seda ettevõte ei avalda. Küll aga ütles LHV maaklertegevuse juht Sander Pikkel, et see leiab populaarsust eelkõige hobikauplejate seas. "Mahu poolest kaubeldakse seal peamiselt aktsiate ja optsioonidega. Instrumentidest pole paraku võimalik midagi konkreetset välja tuua, kuna kauplejate fookus on üsna erinev. Pigem valitakse endale üks instrumendiklass, mis on endale peensusteni selgeks tehtud, ja sellega tehakse põhilised tehingud," ütles Pikkel.

See ei tähenda, nagu oleks kõik mugavad online-maaklerid automaatselt soodsamad. Investoril tasub enne konto avamist läbi mõelda, mis liiki instrumentidega ta tehinguid teha tahab. Laia aktsiavalikut pakub enamik maaklereid, aga ehk pole seal ligipääsu mõnele vajalikule eksootilisele riigile? Näiteks Interactive Brokersis on luku ja riivi taga Venemaa väärtpaberid. Kas raha kättesaamine võtab liiga kaua aega? Mõni teine on jälle oma optsioonivalikut piiranud. Kolmas ei lase enam ETFidele ligi.

Suurelt väljareklaamitud tehingutasudele võib lisanduda näiteks krõbe valuutavahetustasu, minimaalse tehingu nõue, kõrgem tasu just enda lemmikinstrumendile või veel midagi, mis kulud ebamõistlikult suureks ajab.

Platvormide valik võtab silme eest kirjuks: on näiteks USA optsiooniplatvorm tastyworks, on end Hollandi odavplatvormina reklaamiv Degiro, on šveitslaste Strateo. Eestlastest investorite-kauplejate südamed on aegade jooksul kaldunud pigem kahe pakkuja poole. Esimene neist on hollandlaste Lynx Brokers, mida kasutab ka investor Märten Kress, kelle sõnul lõi tänavu kehtima hakanud Euroopa Liidu mammutregulatsioon MiFID II ka tema jaoks hulga muutusi. „Märtsist alates on muutunud kaubeldavate instrumentide valik. Ehk siis USAs registreeritud ETFidele eraisikust investoritel enam ligipääsu pole,“ ütles Kress.

Kas just sellega seoses, aga viimasel ajal on langenud ka tasud. „Oli juttu, et mingil hetkel alandatakse tasusid 10 protsendi võrra. Olen täheldanud, et sel aastal on Mandri-Euroopa börsidel tehingute tegemise hind langenud 5,8 pealt 5 euro peale ja USA börsidel 5 dollarilt 4 dollari peale,“ ütles Kress.

Teine platvorm, mis siin kasutust on leidunud, on maailma suurim omataoline – Interactive Brokers, mis on ka ise börsiettevõte. Kuna tegu on USA ettevõttega, siis siin risti ette ei lööda ja antakse kauplemiseks ka instrumente, mida Euroopa konkurendid tülikate regulatsioonide tõttu pakkuda ei julge. Sarnaselt Lynxiga kehtib seal põhimõte, et mida suuremas koguses väärtpabereid kaupled, seda odavamaks vahendustasud lähevad.

Kui oskuslikult majandada, võib välismaine kauplemisportaal anda aastas kümneid ja sadu eurosid võitu võrreldes tavakontoga. Kuid seal on ka omad miinused. Näiteks ei saa sel juhul kasutada investeerimiskonto süsteemi, mille abil vajaliku info kord aastas mugavalt maksuametile edastada saab. See tähendab investori jaoks arvestatavat lisatööd: tuludeklaratsioonis peab täitma osa 8.8 ja seda ülitäpselt: millal ja mis hinnaga osteti, millal ja mis hinnaga müüdi. Ka dividendid peab seal ära näitama. Inimene, kes tihedamalt tehinguid teeb, peab arvestama olulise ajakuluga. Märten Kress ise ütles, et temal tuli tuludeklaratsioonis seetõttu kokku täita enam kui 100 lisarida ning see pani mõtlema, kas see ikka on kogu seda vaeva väärt.

Dividendide puhul tasub vaadata, mida ja kuidas kauplemisplatorm täpsemalt kinni peab: kuna Eestil on mitme riigiga topeltmaksustamist vältiv leping, siis peaks siinne investor tasuma dividendide pealt mõnikord madalamat maksumäära kui ettevõtte koduriigis. Näiteks Interactive Brokersi andmetel peab platvorm eestimaalastele minevatelt dividendidelt kinni automaatselt 15 protsenti, kui dividend laekub muidu 30protsendise maksumääraga USAst. See pole aga sugugi iseenesestmõistetav ega kehti kaugeltki kõikide riikide puhul. Halvemal juhul tuleb investoril „hinnavahe“ ise vastava riigi ametivõimudelt sisse nõuda. See on aga niivõrd tülikas, et väikeste summade puhul jäetakse see maksukingitus sageli asukohariiki.