Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ära priiska kauplemiskoha valikul

    Kauplejad New Yorgi börsilFoto: Scanpix

    Investori jaoks on väärtpaberite hoiukoha valik sama oluline kui aktsia valik. Kui headel aegadel ei pane ehk portfelli omamisega kaasnevaid suuri teenus- ja haldustasusi tähelegi, siis raskel ajal löövad need tootlusesse tubli augu.

    Eesti investoritele vast tuntumad kauplemisportaalid on börsifirma Interactive Brokers ning Lynx. Kuigi neid kutsutakse kauplemisportaalideks, siis kauplemine ei ole seal sugugi kohustuslik: saab teha aastas mõne tehingu ja tasapisi instrumente edasi hoida. Aga eelkõige võimaldavad need kasutada instrumente, mis sageli tavakontol kättesaamatuks jäävad, näiteks limiitordereid: kukub portfellis olev aktsia allapoole kindlaksmääratud summat, müüb programm selle automaatselt maha – ja vastupidi. Nii et investor-kaupleja ei pea tingimata ise protsessi sekkuma.
    Pank või vaba platvorm?
    Kauplemisplatvorme on ütlemata palju. Ainuüksi Euroopas on paljud pangad omale kauplemisplatvormi loonud. Nii nagu Eestis on seda LHV Trader, pakuvad sarnast teenust Skandinaavias näiteks Nordnet, Saxo Bank ja Saksamaal Sparkasse. See annab investeerimishuvilisele võimaluse nii-öelda kodupanka jääda. Miks need investoritel tihti esimesse valikusse ei liigu, on teenuse hind, mis kipub paraku võrdluses konkurentidest üksjagu kallim olema.
    Kui palju Eestis näiteks LHV Traderit kasutatakse, seda ettevõte ei avalda. Küll aga ütles LHV maaklertegevuse juht Sander Pikkel, et see leiab populaarsust eelkõige hobikauplejate seas. "Mahu poolest kaubeldakse seal peamiselt aktsiate ja optsioonidega. Instrumentidest pole paraku võimalik midagi konkreetset välja tuua, kuna kauplejate fookus on üsna erinev. Pigem valitakse endale üks instrumendiklass, mis on endale peensusteni selgeks tehtud, ja sellega tehakse põhilised tehingud," ütles Pikkel.
    See ei tähenda, nagu oleks kõik mugavad online-maaklerid automaatselt soodsamad. Investoril tasub enne konto avamist läbi mõelda, mis liiki instrumentidega ta tehinguid teha tahab. Laia aktsiavalikut pakub enamik maaklereid, aga ehk pole seal ligipääsu mõnele vajalikule eksootilisele riigile? Näiteks Interactive Brokersis on luku ja riivi taga Venemaa väärtpaberid. Kas raha kättesaamine võtab liiga kaua aega? Mõni teine on jälle oma optsioonivalikut piiranud. Kolmas ei lase enam ETFidele ligi.
    Suurelt väljareklaamitud tehingutasudele võib lisanduda näiteks krõbe valuutavahetustasu, minimaalse tehingu nõue, kõrgem tasu just enda lemmikinstrumendile või veel midagi, mis kulud ebamõistlikult suureks ajab.

    Vaata, kas pakutavate instrumentide valik sobib. On portaale, mis spetsialiseeruvad kindlatele instrumentidele.

    Võrdle haldus- ja tehingutasusid teiste teenusepakkujatega.

    Uuri, millised on valuutavahetustasud.

    Viska pilk peale investeerimisportaalidele: kui portaaliga on jamasid, siis annavad investorid-kauplejad sellest häälekalt teada.

    Platvormide valik võtab silme eest kirjuks: on näiteks USA optsiooniplatvorm tastyworks, on end Hollandi odavplatvormina reklaamiv Degiro, on šveitslaste Strateo. Eestlastest investorite-kauplejate südamed on aegade jooksul kaldunud pigem kahe pakkuja poole. Esimene neist on hollandlaste Lynx Brokers, mida kasutab ka investor Märten Kress, kelle sõnul lõi tänavu kehtima hakanud Euroopa Liidu mammutregulatsioon MiFID II ka tema jaoks hulga muutusi. „Märtsist alates on muutunud kaubeldavate instrumentide valik. Ehk siis USAs registreeritud ETFidele eraisikust investoritel enam ligipääsu pole,“ ütles Kress.
    Kas just sellega seoses, aga viimasel ajal on langenud ka tasud. „Oli juttu, et mingil hetkel alandatakse tasusid 10 protsendi võrra. Olen täheldanud, et sel aastal on Mandri-Euroopa börsidel tehingute tegemise hind langenud 5,8 pealt 5 euro peale ja USA börsidel 5 dollarilt 4 dollari peale,“ ütles Kress.
    Teine platvorm, mis siin kasutust on leidunud, on maailma suurim omataoline – Interactive Brokers, mis on ka ise börsiettevõte. Kuna tegu on USA ettevõttega, siis siin risti ette ei lööda ja antakse kauplemiseks ka instrumente, mida Euroopa konkurendid tülikate regulatsioonide tõttu pakkuda ei julge. Sarnaselt Lynxiga kehtib seal põhimõte, et mida suuremas koguses väärtpabereid kaupled, seda odavamaks vahendustasud lähevad.
    Kauplemisplatvormi miinused
    Kui oskuslikult majandada, võib välismaine kauplemisportaal anda aastas kümneid ja sadu eurosid võitu võrreldes tavakontoga. Kuid seal on ka omad miinused. Näiteks ei saa sel juhul kasutada investeerimiskonto süsteemi, mille abil vajaliku info kord aastas mugavalt maksuametile edastada saab. See tähendab investori jaoks arvestatavat lisatööd: tuludeklaratsioonis peab täitma osa 8.8 ja seda ülitäpselt: millal ja mis hinnaga osteti, millal ja mis hinnaga müüdi. Ka dividendid peab seal ära näitama. Inimene, kes tihedamalt tehinguid teeb, peab arvestama olulise ajakuluga. Märten Kress ise ütles, et temal tuli tuludeklaratsioonis seetõttu kokku täita enam kui 100 lisarida ning see pani mõtlema, kas see ikka on kogu seda vaeva väärt.
    Dividendide puhul tasub vaadata, mida ja kuidas kauplemisplatorm täpsemalt kinni peab: kuna Eestil on mitme riigiga topeltmaksustamist vältiv leping, siis peaks siinne investor tasuma dividendide pealt mõnikord madalamat maksumäära kui ettevõtte koduriigis. Näiteks Interactive Brokersi andmetel peab platvorm eestimaalastele minevatelt dividendidelt kinni automaatselt 15 protsenti, kui dividend laekub muidu 30protsendise maksumääraga USAst. See pole aga sugugi iseenesestmõistetav ega kehti kaugeltki kõikide riikide puhul. Halvemal juhul tuleb investoril „hinnavahe“ ise vastava riigi ametivõimudelt sisse nõuda. See on aga niivõrd tülikas, et väikeste summade puhul jäetakse see maksukingitus sageli asukohariiki.
  • Hetkel kuum
Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Parima juhi konkursile esitati rekordiliselt üle 100 tippjuhi Vaata täisnimekirja
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Konkursile "Parim juht 2024" esitati 110 tippjuhti, kelle seast selgub võitja mais Pärnu juhtimiskonverentsil.
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Nädala lood. Eestlased hulluvad Hispaania kinnisvaraäri järele, kutsehaigus tõi firmale ootamatu nõude, suur tehas läks Lätti
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.
Äripäeva selle nädala populaarsemad lood ja teemad puudutasid Hispaanias kinnisvaraäri ajamist.