Investor Toomas: mis saab Tallinna Veest?

01. juuni 2018, 09:00
Tallinna Vesi
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180601/BORS/180539913/AR/0/AR-180539913.jpg
Ainult tellijale

See oli üks põhiküsimus, mida esitasid investorid eilsel Tallinna Vee aktsionäride üldkoosolekul seoses pooleli tarfiivaidlusetega Euroopa Inimõiguste Kohtus (EIK) ja rahvusvahelises arbitraažis.

Lisaks sellele tekitab küsimusi konkurentsiametile esitatud tariifivaidlus.

„Jalgpallis teeb kohtunik otsuse ning kõik saavad pärast aru, kas pall ka tegelikult väravas käis või mitte, ega see siis kohtuniku otsust enam ei muuda,“ viitas Äripäeva investorite TOPi liige Villu Pavelts Tallinna Vee üldkoosolekul sellele, et riigikohtus ettevõtte kahjuks tehtud tariifivaidlust puududava otsuse kaebamine Euroopa Inimõiguste Kohtusse on pigem pärast kaotust rusikatega vehkimine. „Riigikohtu otsus on lõplik, ma ei saa hästi aru, mis selle edasikaebamisega maksimum- või miinimumeesmärgina saavutada loodetakse,“ lisas ta.

Eesmärgid paigas

„Jah, riigikohtu lahend on siduv, kuid nii minu kui ka täna siin istuva presiidiumi [Tallinna Vee juhatus ja nõukogu liikmed - toim.] hinnang on, et ettevõttele tehti liiga,“ vastas Paveltsile Tallinna Vee edasikaebamisega tegelev Soraineni advokaadibüroo partner Kaupo Lepassepp. „See on väga kaalutletud otsus ning emotsioone siin pole,“ lisas ta.

Kui Euroopa Inimõiguste Kohus peaks leidma, et riigikohus eksis, tugevdab see Lepasepa kinnitusel Tallinna Vee võimalikku kahjuhüvitamise nõuet ning loob võimaluse sama vaidlus uuesti avada.

„Euroopa Inimõiguste Kohus otsustab kõigepealt, kas meie kaebus menetlusse võtta, ja kui see menetlusse võetakse, tuleb otsus, kas kaebus on põhjendatud või mitte,“ selgitas Lepassepp protsessi. „Nemad ise kelleltki mingit kompensatsiooni välja ei mõista, kuid annavad riigikohtu otsusele hinnangu – vastavalt sellele tekivad meil edasi võimalused.“

Lepasepa sõnul on EIK positiivse otsuse korral Tallinna Vee miinimumeesmärgiks esitada riigile kahjuhüvitamise nõue. Maksimumeesmärgina nähakse võimalust, et tariifide määratlemise vaidlus uuesti avatakse ning üle vaadatakse.

Tariifid, tariifid

Kuna riigikohtu lahendi valguses on Tallinna Vesi küsinud viimasel aastal vee eest liiga kõrget tariifi, võivad neid oodata klientide tagasinõuded.

Investorist notar Priidu Pärna tõstatas küsimuse, kas Tallinna Vee hinnatud kahjunõuete suurus 17,5 miljonit eurot pole liiga madal. Kui nõuded rahuldatakse, peaks kahjunõue olema tema hinnangul kokku hoopis 44 miljonit eurot. Tallinna Vee finantsdirektor Riina Käi tõdes seepeale, et nende arvutused põhinevad sellel, mida konkurentsiamet võiks nende hinnangul võimalike tariifidena näha.

Ka tundsid investorid muret selle pärast, kas Tallinna Vesi on tariifitaotluse nüüd konkurentsiametile korrektselt esitanud. Käi kinnitusel võeti nende taotlus menetlusse 1. maist.

Kõike seda kuulates on mul mõnevõrra hea meel, et otsustasin oma 1400 Tallinna Vee aktsiat 2016. aasta oktoobris, enne riigikohtu otsust ikkagi müüa. Olen endiselt seisukohal, et Tallinna Vesi on tugev ettevõte, kuid praegusest ebaselgusest ma osa saada ei sooviks. Kui kõik pooleli vaidlused vaieldud, nõuded klaaritud ja tariifid paigas, ei välista ma aga uut Tallinna Veesse sukeldumist.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
31. May 2018, 16:59

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing