Globaalne võlg kasvab, Eesti ujub vastuvoolu

Ülemaailmne valitsemissektori võlg on pärast viimast finantskriisi peaaegu kahekordistunud ja oli 2018. aasta lõpuks jõudnud hinnanguliselt 66 triljoni dollarini, mis on 80 protsenti globaalsest SKPst. Krediidi kvaliteet on järjest halvenenud ja ainult 11 riigil on kõrgeim võimalik krediidireiting AAA, samas kui ebatõenäoliselt laekuvate valitsemissektori võlgade osatähtsus on saavutanud 15 aasta kõrgeima taseme ehk 7 protsenti koguvõlast.

Keskmine krediidireiting arenenud riikides on kukkunud alla AA, mis on madalam kui 2011. aastal, samas kui arenevates riikides on keskmine reiting koguni veidi alla BB+. Võlakoorem kägistab järjest enam ja muudab valitsused ebakindlaks tuleviku suhtes.

„Valitsuse võlakoormus on suur, jättes paljud riigid rahaliste pingetega toimetulekuks halvale positsioonile, kuna globaalsed intressimäärad hakkavad liikuma veel kõrgemale,” ütles James McCormack, Fitchi riikide reitingute juht.

Sel nädalal alandas IMF oma 2019. aasta SKP prognoosi varasemalt 3,7 protsendilt 3,5 protsendini, öeldes, et kaubandussõjad ja finantsturu volatiilsus õõnestasid investeerimiskliimat. 2020. aastal peaks IMF prognoosi kohaselt globaalne SKP kasvama 3,6 protsenti.

Fitchi esindaja James McCormack ütles: „Mõnes riigis võib majanduskasvu aeglustumine tuua esile fiskaalprobleemid, eriti arvestades valitsemissektori võla kõrget taset.”

Ka OECD ütles eelmisel aastal, et suurenev võlakoormus võib tabada mitte ainult vaesemate, vaid ka rikkamate riikide eelarveid. Kuna pärast finantskriisi kogunenud võlg paisub lähiaastail veelgi, peavad arenenud riigid 2021. aastaks refinantseerima 40 protsenti oma koguvõla kogumahust.

Valitsuste võlakirjade tootlus on hakanud ülespoole tõusma, suurendades finantseerimiskulusid – kuigi need on ajalooliste standardite kohaselt endiselt madalad.

Eestile on reitinguagentuur Fitch andnud pikaajalise krediidireitingu AA, mis väljendab stabiilset väljavaadet. Statistikaameti andmetel on Eesti valitsemissektori võlg viimastel aastatel kahanenud, ulatudes 2017. aastal 8,7 protsendini SKPst.