Password 2018
9. aprill 2018
Jaga lugu:

Tabasco: Reklaam paberis vajab ka nutikaid ja erilisi loovlahendusi

Esimene näide Donald Trumpi presidendikampaaniaga seoses. Saksamaa ajaleht Der Tagesspiegel mängis oma ajalehtede hunniku ehk mahuga. Klient: Verlag Der Tagesspiegel GmbH. Agentuur: Scholz & Friends. Riik: Saksamaa. Võitis kulla ja kaks hõbedat (Print, outdoor).
Esimene näide Donald Trumpi presidendikampaaniaga seoses. Saksamaa ajaleht Der Tagesspiegel mängis oma ajalehtede hunniku ehk mahuga. Klient: Verlag Der Tagesspiegel GmbH. Agentuur: Scholz & Friends. Riik: Saksamaa. Võitis kulla ja kaks hõbedat (Print, outdoor).   

Kokkuvõte turunduskonverentsil Password 2018 toimunud vestlusringist “Print is dead, long live the PRINT!”.

Annika Kaldannika.kald@aripaev.ee

Vestlusringis osalesid Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov, Õhtulehe printreklaami juht Meelis Linke, Ajakirjade Kirjastuse eriprojektide juht Teele Teder, Tabasco reklaamiagentuuri partner Kerstin Raidma ja Äripäeva peadirektor Igor Rõtov.

Vestlusringi moderaator, Äripäeva konverentside toimetuse juht Marili Niidumaa, küsis alustuseks, et kas Äripäeval või Õhtulehel ilmus 29. märtsil paksem paberleht. Šmutov haaras ohjad ja vastas: „Äripäeval, sest seal oli vahel ka suur eriprojekt “Kõik ärikinnisvarast”. Võtsin selle endale koju kaasa, sest ei jõudnud tööl läbi vaadatagi“.

Šmutov lisas ka Õhtulehe kohta, et saab reklaamidirektorilt Linkelt ikka jätkuvalt paar-kolm korda kuus kirja, et kas palun saaks lehe paksemaks teha, kuna printreklaami vastu huvi on.

Raidma Tabascost märkis, et uus võib olla ka ammu unustatud vana. „1980ndatel ütlesid kõik muusikakandjate kohta, et CD-d on tulevik ja vinüül on surnud formaat. Aga tänapäeval on vinüül ikka väga tugev uus trend. Kunagi ei tea, mis tagasi tuleb“.

Ka Eesti ajalehed on tühjade esikülgedega protestinud 2010. aasta 18. märtsil. Poliitik Rein Langi meediaseaduse vastuvõtmisega oleks Eesti ajakirjandus suukorvistatud.
Ka Eesti ajalehed on tühjade esikülgedega protestinud 2010. aasta 18. märtsil. Poliitik Rein Langi meediaseaduse vastuvõtmisega oleks Eesti ajakirjandus suukorvistatud.   

Ära eira kolmandikku oma sihtgrupist

Rõtov väitis uuringutele tuginedes, et inimesed, kes on sündinud 1960–70ndatel, loevad siiani paberväljaandeid ehk kolmandik Äripäeva lugejatest on need, kelle põhimeedia on jätkuvalt paberleht ja nemad ei ole hetkel mitte kõige vaesem sihtrühm. Nii lõikavat turundajad ära kolmandiku sihtrühmast, kui jätavad paberreklaami meediakampaania planeerimisel välja. Rõtov viitas ka Bill Gatesile, kes oli 1999. aastal ennustanud, et aastaks 2002 on kõik printväljaanded surnud, aga nii pole juhtunud.

Teder ütles oma väljaannete lugejauuringutele tuginedes, 20aastased tõesti paberväljaandeid ei telli, sest neil pole veel ka oma raha selleks, aga nad loevad kindlasti neid väljaandeid, mida vanemad koju või ilusalongid klientidele lugemiseks tellivad. Iga üksik number käib läbi väga mitme inimese käest.

Printreklaami raha kohta märkis Rõtov, et umbes 60% kogukäibest on täna veel trükireklaam. „Me ei peaks siin täna õigustama trükireklaami olemasolu, ta suudab ise ennast veel väga hästi õigustada. Me peaks hoopis hakkama õigustama bännerreklaami elujõulisust,“ kommenteeris ta ja lisas, et värske Facebooki andmelekke skandaali valguses näitavad viimased uuringud, et paberlehes ilmunud reklaam on kõige usutavam, järgmine on tele.

Moderaatori küsimusele USAs hästi toimivate kupongide kohta ja miks neid Eestis ei tehta, vastas Linke oma kogemustele tuginedes, et paberis sooduskupong töötab väga hästi ka Eestis. Selle peal peab olema aga konkreetne info kirjas. „Kui klient tahab, et see ka töötaks ja saaks mõõta, siis peab olema kirjas kutse kuskile, põhjendus, miks inimene peaks sinna tulema, kuhu täpselt peab tulema, mis on hind ja kui palju kasu ta saab, kui tuleb selle kupongiga.“

Rõtov märkis Äripäevale tuginedes, et pangad on viimasel ajal taas printreklaamidega tagasi tulnud ja hakanud lehes reklaami tegema. „Kõige paremat mõju annavad pankadele paberis tehtud pensionifondide reklaamid“.

 Teine näide on 2015. aastal taas tekkinud tsensuurist, mis Portugali ajalehe Correio vihale ajas. Ajaleht kirjutas portugali poliitiku Jose Socrates Detido korruptsioonikuritegudest ning poliitik kasutas kõiki mõjutusvahendeid, et ajaleht vaikima sundida. Ajalooliselt tegutses tsensor Portugalis sinise pliiatsiga, kriipsutades sellega maha kohti, mis tuleb välja jätta. Sellest ka kampaania peakiri: <em>„The return of the blue pencil“</em>. Klient: Cofina Media. Agentuur: Ogilvy Portugal. Riik: Portugal. Võitis kulla ADC Europe loovusfestivalil 2016 printreklaami kategoorias.
Teine näide on 2015. aastal taas tekkinud tsensuurist, mis Portugali ajalehe Correio vihale ajas. Ajaleht kirjutas portugali poliitiku Jose Socrates Detido korruptsioonikuritegudest ning poliitik kasutas kõiki mõjutusvahendeid, et ajaleht vaikima sundida. Ajalooliselt tegutses tsensor Portugalis sinise pliiatsiga, kriipsutades sellega maha kohti, mis tuleb välja jätta. Sellest ka kampaania peakiri: <em>„The return of the blue pencil“</em>. Klient: Cofina Media. Agentuur: Ogilvy Portugal. Riik: Portugal. Võitis kulla ADC Europe loovusfestivalil 2016 printreklaami kategoorias.  

Mõtelge raamidest välja ka printreklaamis

Raidma ütles meediaväljaannete juhtidele, et tahab neile rääkida paarist väga heast näitest maailmas, kus ajalehed võtavad ise sotsiaalse vaatleja rolli ja käivad uuenduslikult ümber võimalustega eristuda ka printreklaami tehes – reklaamiosakonnad ei pea olema lahenduste pakkumisel kinni vaid A3 formaadis.

“Der Tagesspiegel on heaks näiteks lisaks sõnumile ka vormi kasutusest, kus ajakirja füüsiline maht annab printreklaamile täiesti uue mõõtme. See oli väga nutikas lahendus, meediamajal endal oli julgus võtta arvamusliidri roll ja saavutada sellega tohutu tähelepanu, “ kommenteeris Raidma.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt