Password 2018
6. aprill 2018
Jaga lugu:

Passwordi vestlusringis “Kuidas meedia areng mõjutab turundust?” osalesid Leedu Delfi juht Vytautas Benokraitis, Läti Delfi juht Konstantins Kuzikovs, Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel ja Ekspress Grupi juhatuse esimees Mari-Liis Rüütsalu, vestlusringi modereeris Eesti Ekspressi ajakirjanik Priit Hõbemägi.
Passwordi vestlusringis “Kuidas meedia areng mõjutab turundust?” osalesid Leedu Delfi juht Vytautas Benokraitis, Läti Delfi juht Konstantins Kuzikovs, Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel ja Ekspress Grupi juhatuse esimees Mari-Liis Rüütsalu, vestlusringi modereeris Eesti Ekspressi ajakirjanik Priit Hõbemägi.  Foto: Marko Mumm

Vestlusringi tõmbas käima moderaator Priit Hõbemägi päevakajaline küsimus “Mida tähendab teie jaoks sisuturundus?”, millest kujunes üks olulisimaid arutlusteemasid.

Jane Palm Sisuturundusagentuuri Kuu ja Tähed juht

Ilmselt aimas moderaator ette, et meediamajad ei ole omavahel kokku leppinud, mida sisuturundus endast täpselt kujutab ja juba paneeli avaminutitel läksid mõiste piirid häguseks.

Mitmel korral märgiti ära, et hea sisuturundusartikkel võiks põhineda hea ajakirjanduse põhimõtetel, sest ainult nii tekib kvaliteetne sisuturundus. Samas rõhutas Ekspress Grupi juhatuse esimees Mari-Liis Rüütsalu, et aktiivsed ajakirjanikud sisuturunduslikke artikleid ei kirjuta. See tähendab, et väga hea sisu tegemiseks on vaja leida endised head ajakirjanikud või geniaalsed kirjutajad kommunikatsioonibüroode ridadest. Kvaliteetse sisu loomisel on see võtmekoht ja selle otsimisel ei tohi teha allahindlust ning alles siis saab rääkida ka sellest, kuidas sisuturundus konkureerib ajakirjandusega.

Priit Hõbemägi märkis, et ajakirjanikud ei vaata väga lahke pilguga sisuturunduse arengutele. Tegemist on kahe erineva ja erisugustele põhimõtetele rajatud valdkonnaga – ajakirjandus otsib tõde, sisuturundus on osa strateegilisest kommunikatsioonist, mis kasutab reklaami põhimõtteid. Põhivastuolu selles tema sõnul seisnebki. Kui tahetakse head ajakirjandust, siis reklaamimaailmaga ei saa sellist kompromissi teha.

Digiväljaannete tellijad on tuliuus segment

Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel ütles, et tema vastuolu ei näe, sest kokku on lepitud, et kõik sisuturunduslik on eraldi märgistatud.Priit Hõbemägi mainis, et tal on kombeks igal sügisel Tallinna Ülikooli sisseastujatelt küsida, kas nad ajalehti tellivad, kuid sel õppeaastal enam keegi kätt ei tõstnud. Hõbemägi arvates ei ole lahendus see, kui lihtsalt nentida, et see on kohutav.

Läti Delfi juht Konstantins Kuzikovs arvas aga, et see on okei, kui tudengid praegu paberlehti ei loe. Kui nad aga paari aasta pärast tööle lähevad, siis peavad nad maailmas toimuvaga kursis olema, ning paratamatult hakkavad nad ajalehti lugema. Kuzikovsi järgi näitab ka statistika, et nad muudavad oma käitumist ja lugemisharjumusi.

Kas paberajakirjandus on siis surnud või ei ole?Mari-Liis Rüütsalu sõnul saab Ekspress Meedia näitel öelda, et print ei ole kindlasti surnud. Eesti Ekspress ja Maaleht toovad neile suure osa kasumist. Igapäevaste ajalehtede tulevik võib olla segane, aga nädalalehed ei kao niipea.

Samuti ütles Rüütsalu, et digitaalsete väljaannete tellijad on täiesti uus segment. Kogutellijate arv on tõusnud tänu digiajakirjadele ja -lehtedele.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt