Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Erastamisprogramm valitsusse

    Küsimustele vastab majandusminister Andres Lipstok

    Ettevõtteid on nõks üle saja. Need on siis kas otse riigiettevõtted või haldab majandusministeerium mingit osa nendest ettevõtetest.
    Järgmise aasta erastamisprogramm on erastamisagentuuri nõukogus heaks kiidetud. Edasi läheb programm lähiajal valitsusse, kes siis peab selle ka kinnitama.
    Ma ei näe takistust, miks ta ei võiks olla järgmisel nädalal valitsuses arutusel.
    Üldises plaanis sisaldab ta põhimõtteid, millest järgmisel aastal erastamisel lähtuda. Ka sisaldab ta neid objekte, mis võiksid järgmisel aastal sattuda erastamisnimekirja, samuti neid objekte, mille erastamiseks ettevalmistamisega järgmisel aastal tegeldakse. Seega ei tähenda see, kui ettevõte seal programmis kirjas on, et siis pannakse ta kindlasti järgmisel aastal nimekirja.
    Erastatavate ettevõtete arv järgmisel aastal väheneb, aga ma arvan, et mitte enam nii oluliselt.
    Kiire tempo on tänaseks juba möödas, erastatud on 70--80 protsenti ettevõtetest. Järele on jäänud suured infrastruktuuriobjektid, mille ettevalmistamisega erastamiseks siis alustatakse.
    Loomulikult on programmis Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi restruktureerimine. Iseasi on muidugi see, kas järgmise aasta jooksul jõutakse struktureerimisega nii kaugele, et mingi osa neist ettevõtetest jõutakse erastada. Teisiti, ilma restruktureerimiseta, ei ole võimalik neid erastada.
    Lihtsaim põhjus oli see, et paluti teha Liina Tõnissoni otsuse ekspertiis. Seda tegi justiitsministeerium ja justiitsministri korraldusega tunnistati majandusministri otsus mõjupiire ületavaks korralduseks.
    Jah, arvatavasti hakatakse seadust muutma. See võiks toimuda siis, kui programm on saanud õnnistuse valitsuselt.
    Põhiline muudatus, mille võiks seaduses teha, on see, et muuta erastamine mitmeetapiliseks. See tähendab, et võiks olla kaks pakkumisviisi, üldine pakkumuste konkurss ja ka võistupakkumine.
    Oluliselt ei muutunud. Võib-olla mõned nüansid, mida reformierakonna ministrid tahavad programmis rohkem rõhutada. Ehk tuleb meetodite osas programmi mõned mõtted sisse panna.
    Ettevõte ootab erastamist ning Eesti Kütuse ja Esoili vahel sõlmitavat solidaarse vastutuse lepingut. Esoil on kavandanud oma järgmise aasta tegevuskava ja ilmselt tal mingeid suuremaid raskusi ei saa olema.
    Muidugi on seal ka seni lahendamata probleeme. Näiteks seesama Eesti Kütusest Esoili eraldamine.
    Siis on probleeme veel nende lepingutega, mis Esoil on sõlminud Coastaliga naftaterminaali ehitamiseks. Täna on veel selgusetu, kui palju on näiteks pakkujatel õigus ettevõttest teada saada, milliseid kohustusi erastamine kaasa toob. See tuleb ära klaarida ja fikseerida.
    Pärast nende probleemide lahendamist saab siis edasi välja kuulutada konkreetsed tingimused.
    Täna on seda veel vara kommenteerida. Kõik pakkumused tunnistati lõppvoorus ebapiisavaks.
    Jah, vastab tõele. Ta küsis andmeid Esoili vara kohta, näiteks ka seda, kas ja kuidas on Esoili müügi korral arvestatud ettevõtte käibevara, ehk näiteks mahutites olev kütus.
    Kordan veel kord, ma ei saa öelda, et peaminister oleks otse sekkunud erastamisprotsessi.
    Otsest peatamisettepanekut ei olnud. Ta saatis mulle kirja, et Esoili erastamist mitte enne käsitleda, kui justiitsministeerium on andnud oma juriidilise hinnangu Esoili eraldamise kohta Eesti Kütusest ja ka TKP võlanõude seostest.
    Me oleme Paul Varuliga sellest rääkinud, hetkel töö käib. Arvan, et asja tuum on ikka selles, et saaks selgeks, mida me müüme. See on see põhjus, miks Esoil praegu sellises seisus on.
    Energeetika koha pealt on kindlasti tähtsaimad Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi restruktureerimine. Valitsusel tuleb ka otsustada, mil viisil tuleb seda tegema hakata.
    Teine oluline suund on korrastada seoses Euroopa Liidu poole liikumisega seadustikku, mis on seotud siseturuga.
    Kolmas tähtis suund on muuta riiklikud fondid sihtprogrammideks. Selleks on juba ka põhimõtted välja töötatud ja need lähevad lähemal ajal valitsusse.
    Üldine skeem võiks olla nii: mingi osa programmidest alustavatele ettevõtetele, mingi osa kommertspankadele juba töötavate ettevõtete krediteerimiseks, mingi osa garanteerimisfondi ja neljas osa ettevõtluskeskuste moodustamiseks.
    Selline on põhimõtteline struktuur, mis peaks minema valitsusse seaduseelnõuna veel selle aasta sees. Siia tuleb juurde fondide enda ümberstruktureerimine ja reorganiseerimine äriseadustiku kohaselt, mingi iva on ka nende mõningasel koondamisel.
    Väidan, et praegune Eesti maksusüsteem on väga hea. Ent seni pole valitsusel veel mingeid kindlaid prioriteete välja kujunenud, nende kujunemine peaks väljendama ka majanduspoliitilist tahet. Arvan, et näiteks ekspordi toetamine ükskõik millisel kujul peaks olema üks prioriteete.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Elektrilevi tõstab uuest aastast võrgutasu
Konkurentsiamet kinnitas uue Elektrilevi võrgutasu, mis tõuseb Elektrilevi teatel uuest aastast elektrienergia hinna märkimisväärse kallinemise tõttu keskmiselt 13%.
Konkurentsiamet kinnitas uue Elektrilevi võrgutasu, mis tõuseb Elektrilevi teatel uuest aastast elektrienergia hinna märkimisväärse kallinemise tõttu keskmiselt 13%.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.