Erastamisprogramm valitsusse

Ettevõtteid on nõks üle saja. Need on siis kas otse riigiettevõtted või haldab majandusministeerium mingit osa nendest ettevõtetest.

Järgmise aasta erastamisprogramm on erastamisagentuuri nõukogus heaks kiidetud. Edasi läheb programm lähiajal valitsusse, kes siis peab selle ka kinnitama.

Ma ei näe takistust, miks ta ei võiks olla järgmisel nädalal valitsuses arutusel.

Üldises plaanis sisaldab ta põhimõtteid, millest järgmisel aastal erastamisel lähtuda. Ka sisaldab ta neid objekte, mis võiksid järgmisel aastal sattuda erastamisnimekirja, samuti neid objekte, mille erastamiseks ettevalmistamisega järgmisel aastal tegeldakse. Seega ei tähenda see, kui ettevõte seal programmis kirjas on, et siis pannakse ta kindlasti järgmisel aastal nimekirja.

Erastatavate ettevõtete arv järgmisel aastal väheneb, aga ma arvan, et mitte enam nii oluliselt.

Kiire tempo on tänaseks juba möödas, erastatud on 70--80 protsenti ettevõtetest. Järele on jäänud suured infrastruktuuriobjektid, mille ettevalmistamisega erastamiseks siis alustatakse.

Loomulikult on programmis Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi restruktureerimine. Iseasi on muidugi see, kas järgmise aasta jooksul jõutakse struktureerimisega nii kaugele, et mingi osa neist ettevõtetest jõutakse erastada. Teisiti, ilma restruktureerimiseta, ei ole võimalik neid erastada.

Lihtsaim põhjus oli see, et paluti teha Liina Tõnissoni otsuse ekspertiis. Seda tegi justiitsministeerium ja justiitsministri korraldusega tunnistati majandusministri otsus mõjupiire ületavaks korralduseks.

Jah, arvatavasti hakatakse seadust muutma. See võiks toimuda siis, kui programm on saanud õnnistuse valitsuselt.

Põhiline muudatus, mille võiks seaduses teha, on see, et muuta erastamine mitmeetapiliseks. See tähendab, et võiks olla kaks pakkumisviisi, üldine pakkumuste konkurss ja ka võistupakkumine.

Oluliselt ei muutunud. Võib-olla mõned nüansid, mida reformierakonna ministrid tahavad programmis rohkem rõhutada. Ehk tuleb meetodite osas programmi mõned mõtted sisse panna.

Ettevõte ootab erastamist ning Eesti Kütuse ja Esoili vahel sõlmitavat solidaarse vastutuse lepingut. Esoil on kavandanud oma järgmise aasta tegevuskava ja ilmselt tal mingeid suuremaid raskusi ei saa olema.

Muidugi on seal ka seni lahendamata probleeme. Näiteks seesama Eesti Kütusest Esoili eraldamine.

Siis on probleeme veel nende lepingutega, mis Esoil on sõlminud Coastaliga naftaterminaali ehitamiseks. Täna on veel selgusetu, kui palju on näiteks pakkujatel õigus ettevõttest teada saada, milliseid kohustusi erastamine kaasa toob. See tuleb ära klaarida ja fikseerida.

Pärast nende probleemide lahendamist saab siis edasi välja kuulutada konkreetsed tingimused.

Täna on seda veel vara kommenteerida. Kõik pakkumused tunnistati lõppvoorus ebapiisavaks.

Jah, vastab tõele. Ta küsis andmeid Esoili vara kohta, näiteks ka seda, kas ja kuidas on Esoili müügi korral arvestatud ettevõtte käibevara, ehk näiteks mahutites olev kütus.

Kordan veel kord, ma ei saa öelda, et peaminister oleks otse sekkunud erastamisprotsessi.

Otsest peatamisettepanekut ei olnud. Ta saatis mulle kirja, et Esoili erastamist mitte enne käsitleda, kui justiitsministeerium on andnud oma juriidilise hinnangu Esoili eraldamise kohta Eesti Kütusest ja ka TKP võlanõude seostest.

Me oleme Paul Varuliga sellest rääkinud, hetkel töö käib. Arvan, et asja tuum on ikka selles, et saaks selgeks, mida me müüme. See on see põhjus, miks Esoil praegu sellises seisus on.

Energeetika koha pealt on kindlasti tähtsaimad Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi restruktureerimine. Valitsusel tuleb ka otsustada, mil viisil tuleb seda tegema hakata.

Teine oluline suund on korrastada seoses Euroopa Liidu poole liikumisega seadustikku, mis on seotud siseturuga.

Kolmas tähtis suund on muuta riiklikud fondid sihtprogrammideks. Selleks on juba ka põhimõtted välja töötatud ja need lähevad lähemal ajal valitsusse.

Üldine skeem võiks olla nii: mingi osa programmidest alustavatele ettevõtetele, mingi osa kommertspankadele juba töötavate ettevõtete krediteerimiseks, mingi osa garanteerimisfondi ja neljas osa ettevõtluskeskuste moodustamiseks.

Selline on põhimõtteline struktuur, mis peaks minema valitsusse seaduseelnõuna veel selle aasta sees. Siia tuleb juurde fondide enda ümberstruktureerimine ja reorganiseerimine äriseadustiku kohaselt, mingi iva on ka nende mõningasel koondamisel.

Väidan, et praegune Eesti maksusüsteem on väga hea. Ent seni pole valitsusel veel mingeid kindlaid prioriteete välja kujunenud, nende kujunemine peaks väljendama ka majanduspoliitilist tahet. Arvan, et näiteks ekspordi toetamine ükskõik millisel kujul peaks olema üks prioriteete.