• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Infopunkti õigeaegne külastus hoiab närve

    Auto- või jalgrattaturistina välismaal viibides võib end avastada täbarast olukorrast isegi juhul, kui mobiiltelefon on kaasas ning reisi- ja tervisekindlustus taskus. Esimese ekskursiooni võõral maal peaks tegema lähimasse turismiinfo punkti, kus jagatakse teabepakette mitmesugusteks elujuhtumiteks alates tervisehäiretest kuni autoavariini.
    Infopaketi võib paluda kokku panna ka Eesti reisibürool, kes koostab reisiseltskonnale marsruudi, broneerib piletid ja öömajad ning korraldab dokumentidega seotud asjaajamise.
    AGEBA-E müügijuht Mehis Kiviloo kinnitab, et Põhjamaades on kriisiabi teenuste võrk süsteemselt ja turistisõbralikult korraldatud. Teedel on piisavalt telefoniputkasid, hädaabi numbritel helistamine on tasuta, putkades olevatest telefoniraamatutest leiab vajaliku numbri. Nende puudumisel peaks iga automaadi fassaadi kaunistama samu numbreid sisaldav tabloo. Numbrid kehtivad üle riigi ning suunakoode pole valimisel vaja. Vaatamata hoolikale ettevalmistusele tasuks ometi varuda ka helistamiseks sobivaid münte.
    Kopenhaagenis asuva Eesti saatkonna esindaja Andrus Normeti sõnul on Taanis spetsiaalsed hädaabi telefonid peateedel iga 2 km järel. Sealt saab helistada ka liiklusteabekeskusse, kust võib talvel ööpäev läbi, 1. aprillist 31. oktoobrini aga kell 5--22 küsida teavet tee- ja liiklusolude kohta nii Taanis kui välismaal.
    Õnnetusjuhtumite puhul püütakse sageli pöörduda esmalt kohaliku Eesti esindaja poole. Esmaabi saamiseks soovitab saatkonna töötaja helistada siiski päästeteenistusse, kust professionaalne abi saabub kiiresti.
    Aeganõudvamad probleemid, näiteks dokumentide kadumine, aitab lahendada Eesti esindus. Rahavarguse puhul soovitatab Eesti saatkonna esindaja helistada tasuta numbril 8001, kus antakse infot «rahatelegrammi» võimalustest. Saatkond reeglina laenu ei anna. Kaotatud või varastatud krediit-kaartide puhul saab sellest teatada ööpäev läbi töötavasse keskusse telefonil 44 89 25 00.
    Kui Eestis saab numbril 112 vaid mobiiltelefoni omanik abi kutsuda, siis vähemalt Soomes ja Taanis saab sellega endast teatada nii mobiilil kui tavalisel telefonil. 112-keskusest tuleb politsei-, tuletõrje- või meditsiiniabi.
    Rootsis täidab sama eesmärki 90000, Islandil 11100, Norras aga 003.
    Mobiiltelefoniga helistades peab meeles pidama, et keskusele tuleb teatada oma ligikaudsed koordinaadid. Abi saabudes peaks esmalt ette näitama kindlustuskaardid, mis hõlbustavad edasist tegutsemist ning aitavad vältida olukorda, mil teenuse kohta esitatakse arve.
    Kui õnnetus on toimunud kaugel kõigist sidevahenditest, ükski telefoninumber ei meenu ning turisti käsutuses on vaid mobiiltelefon, soovitab AGEBA-E müügijuht valida igaks juhuks 112 ning ka nulli. Kurvemal juhul jääb katsetus tulemuseta, parimal juhul saadakse nulli abil ühendus kohaliku keskjaamaga, kes aitab edasi.
    Ettenägelik autoturist uurib enne reisi järele, kus asuvad tema autole sobivad remonditöökojad ning Soomes ja Rootsis saab seda teada ka telefonitsi. Soomes edastab reedeti kella kuuest pühapäeva õhtuti kella kümneni sellealast infot veel autoühing. Teenus on tasuline, mis nõuab kohest kindlustusfirmaga kontakteerumist. Ööpäev läbi jagatakse teavet ka bensiinijaamade, remonditöökodade ja puksiiride kohta.
    Väiksema autoäparduse, näiteks kummi purunemise puhul ei ole reisibüroo töötaja arvates põhjust helistada päästeteenistusse. Appi tulevad autoturistide ühingud, liiklusinfo.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Päästerõngas kõigile ei päästa kedagi
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Globaalsete sündmuste mõjul näeme riigikapitalismi enneolematut esilekerkimist majanduses, aga see on hukatuslik rada, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nüüd on see siis käes – Eesti kinnisvaraturul hakkab kuk ..., tähendab, juhtuma
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kinnisvaraturg on jõudnud kauaoodatud korrektsiooni algusesse. Kiirustada ei maksa, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Aktsiaturud on närvilised, peljatakse süngemat stsenaariumi
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Aasia turud püüdsid teisipäeval rahuneda pärast paari metsikut päeva ja USA aktsiate järjekordset langust, võlakirjade tootluse tõusu ja valuutaturgude volatiilsust, kuna investorid valmistuvad ülemaailmse majanduslanguse riski suurenemiseks.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pereettevõtja: tippjuhtimine on nagu matšeetega võsas raiumine
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Tippjuhtimist peetakse üksildaseks ja kuigi võib ju konsulteerida parimate nõuandjatega, siis otsuse, karmi või hea, peab langetama siiski tippjuht ise, leiab pereettevõtja Aigar Pindmaa.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Rikaste TOP: Elon Musk teenib sinu kuupalga 5 sekundiga Rikaste TOPi eelõhtu!
Mida on ühist Kristo Käärmannil ja Rihannal? Nad said samal aastal miljardärideks ja ühtlasi olid nad ka oma koduriikides esimesed miljardärid. Seejuures on Rihannal vaid kaks korda rohkem jõukust kui Käärmannil.
Mida on ühist Kristo Käärmannil ja Rihannal? Nad said samal aastal miljardärideks ja ühtlasi olid nad ka oma koduriikides esimesed miljardärid. Seejuures on Rihannal vaid kaks korda rohkem jõukust kui Käärmannil.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.