3 juuni 1996

Infopunkti õigeaegne külastus hoiab närve

Auto- või jalgrattaturistina välismaal viibides võib end avastada täbarast olukorrast isegi juhul, kui mobiiltelefon on kaasas ning reisi- ja tervisekindlustus taskus. Esimese ekskursiooni võõral maal peaks tegema lähimasse turismiinfo punkti, kus jagatakse teabepakette mitmesugusteks elujuhtumiteks alates tervisehäiretest kuni autoavariini.

Infopaketi võib paluda kokku panna ka Eesti reisibürool, kes koostab reisiseltskonnale marsruudi, broneerib piletid ja öömajad ning korraldab dokumentidega seotud asjaajamise.

AGEBA-E müügijuht Mehis Kiviloo kinnitab, et Põhjamaades on kriisiabi teenuste võrk süsteemselt ja turistisõbralikult korraldatud. Teedel on piisavalt telefoniputkasid, hädaabi numbritel helistamine on tasuta, putkades olevatest telefoniraamatutest leiab vajaliku numbri. Nende puudumisel peaks iga automaadi fassaadi kaunistama samu numbreid sisaldav tabloo. Numbrid kehtivad üle riigi ning suunakoode pole valimisel vaja. Vaatamata hoolikale ettevalmistusele tasuks ometi varuda ka helistamiseks sobivaid münte.

Kopenhaagenis asuva Eesti saatkonna esindaja Andrus Normeti sõnul on Taanis spetsiaalsed hädaabi telefonid peateedel iga 2 km järel. Sealt saab helistada ka liiklusteabekeskusse, kust võib talvel ööpäev läbi, 1. aprillist 31. oktoobrini aga kell 5--22 küsida teavet tee- ja liiklusolude kohta nii Taanis kui välismaal.

Õnnetusjuhtumite puhul püütakse sageli pöörduda esmalt kohaliku Eesti esindaja poole. Esmaabi saamiseks soovitab saatkonna töötaja helistada siiski päästeteenistusse, kust professionaalne abi saabub kiiresti.

Aeganõudvamad probleemid, näiteks dokumentide kadumine, aitab lahendada Eesti esindus. Rahavarguse puhul soovitatab Eesti saatkonna esindaja helistada tasuta numbril 8001, kus antakse infot «rahatelegrammi» võimalustest. Saatkond reeglina laenu ei anna. Kaotatud või varastatud krediit-kaartide puhul saab sellest teatada ööpäev läbi töötavasse keskusse telefonil 44 89 25 00.

Kui Eestis saab numbril 112 vaid mobiiltelefoni omanik abi kutsuda, siis vähemalt Soomes ja Taanis saab sellega endast teatada nii mobiilil kui tavalisel telefonil. 112-keskusest tuleb politsei-, tuletõrje- või meditsiiniabi.

Rootsis täidab sama eesmärki 90000, Islandil 11100, Norras aga 003.

Mobiiltelefoniga helistades peab meeles pidama, et keskusele tuleb teatada oma ligikaudsed koordinaadid. Abi saabudes peaks esmalt ette näitama kindlustuskaardid, mis hõlbustavad edasist tegutsemist ning aitavad vältida olukorda, mil teenuse kohta esitatakse arve.

Kui õnnetus on toimunud kaugel kõigist sidevahenditest, ükski telefoninumber ei meenu ning turisti käsutuses on vaid mobiiltelefon, soovitab AGEBA-E müügijuht valida igaks juhuks 112 ning ka nulli. Kurvemal juhul jääb katsetus tulemuseta, parimal juhul saadakse nulli abil ühendus kohaliku keskjaamaga, kes aitab edasi.

Ettenägelik autoturist uurib enne reisi järele, kus asuvad tema autole sobivad remonditöökojad ning Soomes ja Rootsis saab seda teada ka telefonitsi. Soomes edastab reedeti kella kuuest pühapäeva õhtuti kella kümneni sellealast infot veel autoühing. Teenus on tasuline, mis nõuab kohest kindlustusfirmaga kontakteerumist. Ööpäev läbi jagatakse teavet ka bensiinijaamade, remonditöökodade ja puksiiride kohta.

Väiksema autoäparduse, näiteks kummi purunemise puhul ei ole reisibüroo töötaja arvates põhjust helistada päästeteenistusse. Appi tulevad autoturistide ühingud, liiklusinfo.

Hetkel kuum