Üha rohkem inimesi võtab välismaale puhkama või ametireisile minnes kaasa mobiiltelefoni. Enam on neid kliente, kes võtavad omale rahvusvaheliste kõnede paketi ainult välisreisi ajaks. Teine grupp mobiiltelefonide omanikke kasutab kogu aeg väliskõnesid võimaldavat paketti. Selle kuumaks on Eesti-siseste kõnede omaga võrreldes suurem. Kuid riigisisene pakett ei võimalda Eestis olles võtta kõnet välismaale.
Juunikuu seisuga saavad Eesti Mobiiltelefoni kliendid kasutada oma GSM-telefone 51 riigi 80 telefonivõrgus. Neist 26 riigis on võimalik valida kahe või enama operaatori vahel. NMT-mobiilide kasutajad saavad oma telefonidega rääkida kümne riigi 11 võrgus.
Radiolinjal on roaming-lepinguid sõlmitud 44 riigi 69 operaatoriga ja Q GSMil 23 riigi 28 sideoperaatoriga. Eesti elanike peamised reisimaad on kõigil kolmel siinsel operaatoril esindatud.
EMT valmistab roaming-lepingut ette ka ühe Ameerika Ühendriikides ja Kanadas tegutseva operaatoriga. Kuna sealne GSM-standard erineb meie omast, ei saa meie mobiile Ühendriikides kasutada. Küll peaks seal toimima EMT-kaart.
Välisvõrgus helistades tasub klient kasutatava võrgu operaatori poolt kehtestatud kõnetariifi alusel. Kõne maksumusele lisanub viis protsenti riikidevahelise arveldamisega seotud kulude katteks. Ümberarvutuse aluseks on EMT-l Eesti Panga päevakurss kõnede toimumise kuule eelneva kuu 23. päeval.
EMT-l on kõrgeim välismaalt mobiiliga Eestisse helistamise taks naaberriigi Venemaa võrgus Mobile Telesystems, kus üks minut läheb maksma 72.30. Samas teine Venemaa operaator North-West GSM lubab telefoniga rääkida enam kui poole odavamalt. Ka Suurbritannias on operaatorite hinnavahe rohkem kui kahekordne.
Välisvõrgus kõne vastuvõtmise eest tuleb samuti maksta. Ühe kõneminuti hind võib ulatuda 45 kroonini, tavaliselt jääb see 8 ja 20 krooni vahele. Välisvõrgus vastuvõetava kõne maksumus on määratud Eesti Telefoni kaugekõne tariifidega.
Välisvõrku lülitumine toimub automaatselt, kui teenus on aktiveeritud. Võimalik on kasutada ka käsitsi võrku lülitumist.
Seotud lood
Ehitusprojektid, mida hakatakse sageli teostama ilma põhjaliku ja projekti ekspertiisi läbinud tööprojektita, võivad kaasa tuua tüütuid sekeldusi ning probleeme. Ehkki seadus ei pruugi alati projektile ekspertiisi nõuda, on see ülitähtis samm, mis aitab ennetada võimalikke ebakõlasid ning vigu.
Viimased uudised
Euroala tööstus pöördus kasvule
Hetkel kuum
Euribor langeb järgmise aasta lõpuks 2%-le
Tagasi Äripäeva esilehele