Odav eluasemelaen jääb seaduse puudumise taha

Sel nädalal viibisid Eestis Saksa hüpoteegipankade liidu ning elamu ja keskkonna instituudi esindajad, et selgitada huvi madalaprotsendise pikaajalise paneelelamute korrastamiseks mõeldud laenu järele.

Saksa delegatsiooni liikme Bernhard von Breverni sõnul on Saksamaalt võimalik saada 5--6protsendilist laenu 10--15 aastaks, millele lisandub paariprotsendiline vahendustasu Eestis. Tänaseni takistab raha saamist hüpoteegipanganduse seaduse puudumine.

«Kuni ei ole seadust, ei ole veel mõtet konkreetsetest summadest rääkida,» ütles sakslastega kohtunud ERA Panga nõukogu esimees Andres Bergmann.

«Eluasemelaene mahub Eestisse palju,» lausus Krediidipanga tegevjuht Andrus Kluge. «Mingi väiksem kogus -- pool miljardit krooni -- ei tohiks turgu mõjutada.» Kluge ütles, et oleks väga tore, kui ERA Pank tooks Eestisse sellise krediidiliini.

Hüpoteegipanganduse seadust ei valmistata ette üheski ministeeriumis ega ka Eesti Pangas. Eesti Panga infoosakonna asejuhataja Kaja Kella andmetel on see teema mitmest arutelust siiski läbi jooksnud.

Eesti korteriühistute liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnade kohaselt on Eesti suurpaneelelamute renoveerimiseks lähema kümne aasta jooksul vaja vähemalt 4--5 miljardit krooni.

Kinnisvara tagatisel antavad hüpoteeklaenud on päevakorda tõusnud seoses elamute muutumisega kinnisasjaks ja elatustaseme tõusuga. Ühele kinnisasjale võib seada mitu hüpoteeki, nõuded rahuldatakse kinnistusraamatusse kandmise järjekorras. Kandes tuleb ära märkida ka intressimäär.