Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sundtelefoniseerimine põhjustab kulutusi
Tallinna juuksuritöökoja Veeber ja Ko juhatuse liige Georgi Melioranski ütles, et ta kulutas umbes 10 000 krooni reklaamide peale, mille ainus sisu oli selles, et analoogtelefoni väljavahetamise tõttu on asutuse telefoninumber muutunud. «Eesti Telefon saatis 1. märtsil kirja, et aprilli-mai jooksul vahetatakse number ära,» rääkis Melioranski. «See vahetati 12. aprillil.»
Juuksuritöökoja üks juhte väitis, et paar kuud on liiga lühike aeg klientide teavitamiseks. «Eesti Telefon on suurettevõte, tal on plaanid ammu tehtud,» sõnas Melioranski. «Firma oleks võinud juba eelmise aasta sügisel saata meile kirja, et tuleval aastal muudetakse teie telefoninumber ära.»
Ta rääkis, et helistas mitu korda Eesti Telefoni, leidmaks lahendust oma probleemile. «Kord ütles klienditeenindaja, et tema ei otsusta ning mitu korda jäeti mind ooteliinile,» kurtis Melioranski.
Eesti Telefoni informatsioonidirektor Enno Kiviloo ütles, et Eesti Telefon peab teatama kliendile vähemalt kaks kuud ette telefoninumbri muutusest, kuid kui seda pole tehtud, on see Eesti Telefoni süü. «Vabandan kliendi ees selle pärast,» lausus Kiviloo.
Kiviloo ütles, et Eesti Telefon peab vanad analoogjaamad uute digitaaljaamade vastu välja vahetama, sest pidevalt kritiseeritakse Eesti Telefoni halva kõnede kvaliteedi pärast.
«Digitaliseerime üle 20 000 numbri aastas,» sõnas Kiviloo. Ta lisas, et 2006. aastaks peavad Eestis kasutusel olema vaid digitaaltelefonid. Praegu toimub Tallinna telefonide digitaalliinidele üleviimine peamiselt kesklinnas ja Koplis. Järgmisel aastal plaanib Eesti Telefon alustada töid Mustamäel.
Autor: Sten A. Hankewitz