Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tagatisprogrammid avavad kapitalikraanid

    Tööstuslikes turumajandustes on laenutagatiste programme kasutatud väikeettevõtete krediteerimise stimuleerimiseks (vt ka «Liikumine kaoses», ÄP 18.11.). Ida-Euroopas on tagatisskeeme rakendatud põllumajanduse ja maaelu finantseerimise hoogustamiseks.
    Reeglina katavad need programmid osa laenajate kahjumist, mis tekib laenusaaja kohustuste täitmata jätmisel (nt laen on tagatud 10% ulatuses taluniku, 20% pankade ja 70% valitsuse antud tagatisega), toimides seega riske jagava mehhanismina. Programmid on loodud suurendamaks laenude pakkumist neile laenuvõtjatele, kel muidu poleks võimalik raha laenude piiratuse ja tagatisprobleemide tõttu saada. Seega on tagatisprogrammide esmane ülesanne avada ettevõtjale juurdepääs kapitalile.
    Eestis on valitsus hõlbustanud juurdepääsu kapitalile soodustingimustel laenu andmisega. Sihtasutuste reformikava kohaselt nihkub nüüd põhirõhk laenutagatiste võimaldamisele.
    Valitsuse jaoks on garantiiprogrammidel mitu eelist.
    1) Väheneb riigieelarvest eraldatavate toetuste summa, kuna välja tuleb maksta ainult ebaõnnestunud projektidele antud garantiid. Laenuressurss tuleb pangasektorist.
    2) Neid saab kergesti integreerida teiste (nt regionaalsete) toetusprogrammidega.
    3) Programmid on paindlikud (neid saab rakendada peale laenude ka omakapitali investeeringutele jm).
    Panga vastutustunde säilimiseks peab pank kandma osa riskist. Seega ei või anda laenudele 100 protsendilisi garantiisid. Erinevates maades varieerub garantii maht 50-- 85 protsendini laenukahjumist. Enne garantii andmist peab garantiiagentuur analüüsima laenuprojekti riski. Garantii saab anda ikka ainult elujõulistele projektidele.
    Garantiiagentuuri maksejõulisuse tagamiseks peavad nõutavad garantiitasud katma eeldatavad garantiikahjumid, nii et üldjuhul on agentuur isemajandav.
    Eriolukordade kaitseks peaks riik garantiiagentuurile andma vastugarantii, et maksevõime olulisel langusel agentuuri kapital taastatakse teatud ulatuses. Säilitamaks agentuuri vastutuse töötulemuste eest tuleb siingi rakendada printsiipi, et riik katab vaid osa agentuuri kahjumist. Laenusaaja tagatiste arvel tuleb rahuldada võimalikult suur osa tagamisvajadusest ja võtta garantii puudu-jäävale osale. Laenusaaja vastutus on esmane, ebaõnnestumisel realiseeritakse tema tagatisvara esimesena.
    Kui riskid on jagatud ettevõtja, panga ja garantiiagentuuri vahel, peaks halbade garantiide osakaal jääma 5--7% vahele ja riigilt lisatoetust pole süsteemile tarvis. Tegutsemist alustavate ja väikefirmade huvide kaitseks on vaja täiendavaid meetmeid.
  • Hetkel kuum
Sirle Truuts: loome ettevõtjatele neljanda pensionisamba
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ettevõtjatele tuleks luua neljas pensionisammas ehk ettevõtja pensioni investeerimiskonto, kuhu on võimalik suunata aastas maksuvabalt vähemalt 10% kasumist, kirjutab koolitaja ja mentor Sirle Truuts arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Nasdaq 100 kannatas kuu suurima languse käes
USA indeksid taandusid esmaspäeval tehnoloogia sektori languse tõttu. Investorid muutusid sündmusterohke nädala eel ettevaatlikumaks, mis hõlmab Föderaalreservi intressimäära otsust, ettevõtete tuluaruandeid ja töökohtade andmeid.
USA indeksid taandusid esmaspäeval tehnoloogia sektori languse tõttu. Investorid muutusid sündmusterohke nädala eel ettevaatlikumaks, mis hõlmab Föderaalreservi intressimäära otsust, ettevõtete tuluaruandeid ja töökohtade andmeid.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Soome tarbijad said kulutusteks veidi julgust juurde
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: milline valimisloosung on kõige helisevam?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?
“Päästame Eesti!” Kelle käest?

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.