Ettevõte vajab eelarve asemel ennustust

Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt rõhutas ettekandes paindlikku lähenemist äriplaanile ja maailmamajanduse mõjude arvestamist.

Neivelt soovitab ettevõtte äriplaani koostades arvestada järgmist:

Staatiline lähenemine on ohtlik. Kas keegi teadis 1996. aasta sügisel ette, et aasta pärast saabub börsikriis?

Majanduse arengut mõjutavad rohkem välimised kui sisemised faktorid. Kui Euroopa Keskpank tõstab intresse, mõjutab see väga paljusid. Kui kanamunade hind Eestis tõuseb 12, mõjutab see väheseid. Taoliste mõjudega tuleb arvestada.

1. Globaliseerumine ehk regionaliseerumine ehk skandinaviseerumine.

Meie kohalik globaliseerumine on skandinaviseerumine. Endiselt on parim äriidee ettevõte püsti panna ja maha müüa. Kui tulevad ahvatlevad pakkumised, siis egas jõu vastu ei saa. Teiste ettevõtete jaoks tähendab see konkurentsi tugevnemist.

2. Nafta hind ja selle mõju maailmamajandusele.

Nafta hind on kahe aasta jooksul kolmekordistunud. Sellele tasub rohkem tähelepanu pöörata. See ei pruugi mõjutada ettevõtjat otse, kuid see võib toimuda ka kaudselt. Tõsisemat mõju inertsele maailmamajandusele võib see hakata avaldama alles 2002. aastal.

3. Tehnoloogia areng.

Piiride kadumine ning sellest tulenevad võimalused ja ohud uute konkurentide näol. Skandinaavia riigid on selles osas maailmas eesotsas ja sellel on meie majandusele tugev positiivne mõju.

4. Olukord rahaturgudel.

Euribor tõusis aastaga kolmelt protsendilt rohkem kui viiele protsendile. Ettevõtete jaoks on see tõusnud võib-olla üks protsent, ülejäänu arvel on vähenenud pankade marginaal.

Jätkub trend, et raha liigub Euroopast USAsse. Nafta hinna tõttu on lõpuks majanduskasv hakanud aeglustuma. Aasta pärast on intressid odavamad.

Maailmas väheneb jätkuvalt inimeste usk riiklikku pensionikindlustusse ning seetõttu on turul rohkem raha.

5. Valitsuse majanduspoliitika.

Riigi osa majanduses kahaneb, selleni viib riigi maksupoliitika, haldus- ja pensionireform ning erastamine. Riigi tellimustel elavate ettevõtjate käibed ei kasva, ilmselt suureneb siin läbipaistvus ja konkurents.

Pangakliendi elu paraneb. Pangandust iseloomustab stabiilne skandinaviseerumine ja muutumine infrastruktuuri osaks. Õnneks on tulnud uusi konkurente, konkurents kasvab Merita ja Sampo-Leonia näol.

Praeguse tempoga Euroopa Liidule järele ei jõua. Hansapanga järgmise aasta SKT kasvu prognoos on 5?5,5, tarbijahinnaindeksi kasvul 4,8?5 ja jooksevkonto defitsiidi prognoos 5,8?6,3. Euroopa Liidu keskmisest vaid 2?3 suurema kasvuga Eesti kiiresti kaugele ei jõua.

- Kui palju Hansapanga personaalpanganduse kliente on pärast SEBi viimast aktsiaostu Ühispanka üle läinud?

Ei tea ühtegi. Kahtlemata on selle turuosa pärast suurem võitlus. Aga Merita 5 protsenti oleks hea turuosa Saksamaal, mitte 1,4 miljoni vaese elanikuga Eestis.

- Normaalseks äraelamiseks oleks vaja 30 000kroonist palka. Kui kohalikud ettevõtted piiraksid kasumimarginaali näiteks 16 protsendiga ja maksaks töötajatele normaalset palka, kas ei võiks Hansapank 30 000kroonise keskmise palgaga suunda näidata?

Palga osa on Eestis tõesti alahinnatud. Meie 1900 töötaja keskmine palk on 10 000 krooni. Ma ei arva, et kui tõstaksime selle 30 000-le, see Eestis palju muudaks. Meie kasumimarginaal jääb alla 20 protsendi.

- Mis ootab Leedut järgmisel aastal?

Asjad paranevad. Vene kriisist ülesaamine võttis kaua aega. Nii Läti kui ka Leedu majanduskasv tuleb vähemalt sama palju kui Eestis.

Skandinaviseerumise terminiga olen nõus. Eesti majanduse jaoks ei ole sellele ühtegi reaalset alternatiivi. Maailma mastaabis räägitakse globaliseerumisest samuti amerikaniseerumisena. Soome või Rootsi majandusest moodustab Eesti oma ainult paar protsenti. Lähima suurriigi Saksamaa jaoks on Eesti liiga väike, Ameerika Ühendriikidest rääkimata, kui mõned üksikobjektid välja arvata.

Mida tähendab nafta hinna tõus makromajanduses, sealhulgas rahaturu intressidele edaspidi, ei ole teada. Ei tahaks Neivelti arvamusi kahtluse alla seada, kuid midagi kindlat on sellest tõesti raske väita.

Eesti pankade suurus.- Bilansimahu alusel oli Hansapank möödunud aasta lõpu seisuga Euroopa pankadest 2,065 miljardi dollariga 406. kohal ja Ühispank 1,230 miljardi krooniga 449. kohal.

Eesti pankade omanikud.- Eestis domineerivad praegu kaks Skandinaavia panka. Swedbank (Föreningssparbanken) on suurosanik Eesti turuliidris Hansapangas. Eesti Ühispanga omanik SEB (Svenska Enskilda Banken) kontrollib seni suurimat turuosa kogu Baltikumis. Optiva Panga omandamisega sisenes Eesti pangaturule Sampo-Leonia. Seni piiratud mahus tegutseb Eestis Merita Nordbanken.

Eesti rahaturu mõjutajad.- Rahaturul on käesolevat aastat ilmestanud dollari rekordkurss ja tõusvad intressimäärad.