Kaubamaja äriseisu saab hinnata mitmeti

Eilses Äripäevas pidasid analüütikud ASi Tallinna Kaubamaja aktsia hinda kõrgeks ja avaldasid arvamust, et ettevõtte riskid on käesoleval aastal suurenenud.

Äripäeva arvates on Tallinna Kaubamaja finantsseisu halvenemine tingitud suurema turuosa hõlvamisest.

Kaubamaja 9 kuu majandustulemused ei ole hea-halva skaalal ühesed. Netokäive on aastaga suurenenud 17%, mis on rohkem kui kogu Eesti keskmine jaekaupade käibekasv. Puhaskasum on kasvanud kaks korda, 25,5 mln kroonini, ja koos sellega rentaablus ja tulu aktsia kohta.

Ent Kaubamaja rahavoog on 15,7 mln krooniga negatiivne, laovarud ja võlgnevus hankijatele on suurenenud. Need näitajad teevadki analüütikud ettevaatlikuks.

Laovarude ja võlgnevuse suurenemisel on loogiline seletus. Septembris avati Järve Selver. Enne selveri avamist tuleb töötajad juurde palgata-koolitada, kaup sisse osta. Kaubamaja riskide suurenemist võib pidada ajutiseks, Järve Selverisse tehtud investeeringud ei ole hakanud veel raha tagasi tooma.

Tallinna Kaubamaja edukust on kahandanud teistest kaubanduskeskustest erinev teevalik ? Kaubamaja kontsern ei rendi müügipinda välja ja kaupleb valdavalt ise. Totaalses tarbimisühiskonnas, kasvõi USAs, on samuti niisuguseid selveri tüüpi kaubamaju, kust toidukaup ja esmane tarbekaup on hästi kättesaadav. Näitena võib tuua Wal Mart?i keti, kel läheb enneolematult hästi. Teistsuguse tee on valinud need, kes on rentinud kaubanduskeskuse teistele firmakauplustele välja. Keskne toiduainete-esmatarbekaupade kaubamaja võib sellises mall-tüüpi kaubanduskeskuses üldsegi puududa. Eesti variandis on nn mall-tüübi valinud Kristiine, Sikupilli ja Rocca al Mare kaubanduskeskused. Tänase seisuga on meie mall?ide rendipindadele suur tung, väidetavalt on need juba ette välja renditud. Kõige suuremaks vooruseks loevad rentnikud mall?i head asukohta. Seega on tänase Eesti tingimustes teinud kavalamalt need, kes ei püüa ise kõike algusest lõpuni teha, vaid delegeerivad äri allapoole. Samas võib jaekaubamahtude järsu tõusu korral osutuda tulutoovamaks just teen-kõik-ise-kontseptsioon, s.o Kaubamaja valitud tee.

Küsimusele, kas Kaubamaja puhul on tegemist ajutise probleemiga või on Kaubamaja üleinvesteerinud ja teda ähvardavad likviidsusprobleemid, saab kindlamini vastata pärast neljanda kvartali majandustulemuste selgumist. Mitmeti tõlgendamist võimaldavast olukorrast hoolimata on Kaubamaja aktsia järjest tõusnud, küündides 60 krooni tasemeni. Analüütikud prognoosivad niisuguse mustri põhjal Tallinna peatset müüki välisinvestorile.

Praegu jaekaubandusturul toimuv sarnaneb kütuseturu arenguga mõni aasta tagasi. Suuremad kütuseketid tegid mahukaid investeeringuid müügipunktide arvu suurendamiseks, et saavutada arvestatav turuosa. Tänaseks on turg välja kujunenud ja saab koort riisuda.