Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tulemuspalk parandab maksuameti töö kvaliteeti
Äripäev toetab ideed kehtestada maksuametis ja tolliametis tulemuspalk, mis sõltuks põhjendatud ettekirjutuste abil laekuvate summade suurusest.
Tulemuspalga kehtestamine aitab muuta maksuameti tööd efektiivsemaks. Ametnikud kulutavad rohkem jõudu maksupetturite avastamisele ja tegelevad vähem maksumaksjatega, kes tasuvad korrektselt riigimakse, kuid kellele maksuamet saab oma jõupositsiooni kasutades ja seadust tõlgendades veelgi suurema maksukoormuse peale suruda.
Maksude laekumise suhtes on vaks vahet, kas vaielda näiteks poepidajaga töötajatele pakutava joogivee erisoodustusmaksuga maksustamise üle või keskenduda offshore-firmade müügiga tegelevale ettevõtjale, kes deklareerib ainult 25 000 krooni suurust aastatulu, elab 10 miljonit krooni maksma läinud kolmekorruselises villas ja kinnitab, et üürib seal ainult kahte väikest tuba.
Tulemuspalga kehtestamise vastu protesteeris teisipäeval maksumaksjate liit. Liidu peasekretär Kalle Kägi väitel ei ole Eesti ametnikud veel taolise süsteemi kehtestamiseks valmis. Maksumaksjatelt saadud tagasisidele tuginedes võib väita, et lubamatult palju on ettekirjutusi, kus nõutakse maksumaksjalt maksude tasumist ilma seadusliku aluseta, kirjutas Kägi eilses Äripäevas ilmunud kommentaaris. Kägi hinnangul on sellised ettekirjutused tingitud kas maksuametniku madalast pädevusest või teadlikust ?laiendatud piiridega? ettekirjutuste tegemisest, lootes et, maksumaksja vaidlema ei hakka ja tasub nõutud summa.
On oht, et uue süsteemi kehtestamine motiveerib maksuhaldurit kirjutama rohkem ettekirjutusi ja suuremale summale. Ettekirjutuse tegemine tähendab aga ettevõtjale seda, et ta peab nõutava summa kohe ära maksma, sõltumata sellest, kas ta ettekirjutusega nõustub, selle kohtus vaidlustab või mitte.
Põhjendamatute ettekirjutuste tegemist aitab vältida see, kui taolisi ettekirjutusi tegevaid ametnikke ka karistatakse. Karistusena ei ole võimalik hakata vähendama maksuametniku põhipalka. Seetõttu võikski kehtestada korra, et nendele maksuametnikele, kes paistavad silma hiljem kohtus tühistatud ettekirjutuste tegemisega, uus tulemuspalga süsteem teatud aja jooksul ei laine.
Hea kompromissi pakkus eile Äripäevale välja ka kaubandus-tööstuskoja majanduspoliitika ja õigusosakonna juhataja Reet Teder. Tema arvates võiks maksuametnikele tulemuspalga arvestamisel järgida tehtud ettekirjutuste ja vaidlustatud ettekirjutuste suhet. See sunnib ametnikke ettevaatusele ja aitab vähendada põhjendamatute ettekirjutuste tegemis. Nii võib uue lisatasusüsteemi kasutuselevõtt hoopis tõsta maksuametnike töö kvaliteeti. Lõpptulemusena kannatavad maksupetturid, paraneb maksutulude laekumine ja nõrgeneb nende poliitikute hääl, kes nõuavad maksukoormuse suurendamist, et katta riigieelarves paisuvaid kulusid.