Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigieelarves tekib poole miljardi kroonine ülejääk
Riigieelarve tuludes tekib sellel aastal poole miljardi kroonine ülejääk, millega kaetakse tõenäoliselt arvestuslikke kulusid, kirjutab Eesti Päevaleht.
?Seaduse järgi läheb kogu ülelaekuv raha stabiliseerimisreservi,? märkis rahandusministeeriumi avalike suhete juht Hanna Hinrikus. ?Lisaeelarvet ei tule, ajaliselt pole see võimalik.?
Samas kaetakse ülelaekumisest ka arvestuslikud kulud, mis lähevad lõhki, lisas Hinrikus. ?Sel aastal on arvestuslikest kuludest juba lõhki toimetulekutoetused ja töötu abirahad,? lausus ta. ?Kokkuvõttes ei pruugi ülejääki tekkidagi.?
Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Kalle Jürgensoni sõnul toimub eelarve tulude ülelaekumine suurusjärgus 400-500 miljonit krooni.
?Ministeeriumid saaksid seda summat taotleda üksnes lisaeelarve kaudu,? ütles Jürgenson.
Samuti saavad ministeeriumid taotleda tegemata investeeringutest jäänud raha ülekandmist järgmisse aastasse, rääkis Hinrikus.
?Kui ministeeriumil mingist tegevusest aasta lõpus raha üle jääb, siis see raha automaatselt edasi ei kandu, investeeringute puhul on see võimalik,? ütles Hinrikus.
Rahandusministeerium prognoosis seoses oodatust paremale makromajanduskliimale algsele laekumisele juurde ligi 411 miljonit krooni.
Kuigi keskmise palga ja hõive prognoosid võrreldes eelarve tegemisel aluseks võetud prognoosidega kasvasid, vähendati siiski üksikisiku tulumaksu laekumise prognoosi ligi 51 miljoni krooni võrra.