Eestlaste laenukoormus kasvanud poole võrra

Sealjuures on kõige enam kasvanud järelmaksukohustusi omavate perede osakaal. Väikefinantseerimise võimaluste aktiivsemat kasutamist on kindlasti mõjutanud ka pankade aktiivsem pakkumine ja reklaam selles valdkonnas. Enamuste perede laenu-, liisingu- ja järelmaksukohustusted jäävad kuni 1000 krooni piiresse kuus. Viimase aasta jooksul on krediiditurule lisandunud peamiselt keskmise sissetulekuga, esmakordselt laenu võtvad pered.

Paralleelselt finantskohustuste kasvuga on kasvanud taas ka nende perede osakaal, kes omavad sääste. Sääste omavate perede osakaal on võrreldes eelmise aastaga kasvanud 52%-lt 59%-le ja enamikul peredest ulatub säästude suurus kuni 5000 kroonini. Säästetakse siiski peamiselt lühiajaliselt. Säästmise sihtotstarvete pingereas on esikohal eluaseme remondi finantseerimine, millele järgnevad haridusesse panustamine ja mööbli ning koduelektroonika ostmine.

Finantskohustuste ja säästude samaaegne kasv peegeldab tarbijate finantsvabaduse suurenemist, samaaegselt krediidikohustuste tasumisega võimaldavad sissetulekud ka raha kõrvale panna. Samuti on säästuvõime säilimine krediidikohustuste olemasolu kõrval märk sellest, et eestimaalased võtavad endale kohustusi üldiselt läbimõeldult, mitte üle hinnates oma tagasimaksevõimet.

Andmed põhinevad Emori iga-aastasel perede finantskäitumise uuringul F-monitor, mille käigus küsitleti ajavahemikul 30.augustist ? 13. septembrini 1007 Eesti leibkonna esindajat vanuses 18 aastat ja vanemad.