Eurokraat Liikanen läheb Soome keskpanka juhtima

Sotsiaaldemokraat Erkki Antero Liikanen kandideeris Soome Panga presidendi kohale avalikul konkursil aprillikuus. Valitsuse ettepanekul kinnitas president Tarja Halonen ametisse just tema, kuigi varasematel panganõukogu liikmete nimetamistel oli ta poliitikutele eelistanud asjatundjaid.

Ehkki Soomes avaldati tol korral mõningaid kahtlusi, et tegemist oli parteipoliitilise otsusega, sest selle tulemusena läks ka kolmas Soome mõjukaim ametikoht presidendi ja parlamendi esimehe koha kõrval sotsiaaldemokraatide kätte, on siiski arusaadav, et Brüsselis tublit karjääri teinud eurokraadile oli raske ?ei? öelda, pealegi kui ta 80. aastail oli olnud Soome rahandusminister.

Ilmselt valurahaks sai keskerakondlasest peaminister Matti Vanhanen nimetada Liikaneni asemele komisjoni volinikuks erakonnakaaslase Olli Rehni, kes peaks jätkama Soome esindaja ka uues Barroso juhitavas komisjonis.

Ametivahetus tähendab Liikanenile palgatõusu, uues ametis on tema kuupalk 281 000 krooni, mis on ligi 37 000 krooni voliniku omast suurem. Tema volitused kestavad seitse aastat ning sel ajal jääb ta parteipoliitikast kõrvale. Kuid see ei tähenda, et kuuekümneselt ametit maha pannes ei pruugi ta tõusta Soome presidendiks, sest sama teed on käinud mitu meest, näiteks Mauno Koivisto.

Enne pangajuhi kohale asumist ei olnud Liikanen nõus avaldama oma seisukohti rahapoliitika küsimustes, öeldes ainult, et komisjoni liikmena ei sobi tal seda teha. Ta tunnistas, et uues ametis on palju õppimist ning nimetas peamiseks ülesandeks oma eelkäija, haiguse tõttu pensionile jäänud Matti Vanhala hea töö jätkamist Euroopa Keskpanga nõukogus.

53aastane Erkki Liikanen oli Euroopa Komisjoni (EK) volinik 1995. aastast peale, sellele eelnes pikk poliitiku karjäär, mis algas 1972. aastal 21aastaselt Soome parlamenti pääsemisega.

Jacques Santeri juhitud komisjonis tegeles Liikanen eelarve-, personali- ja haldusküsimustega, mis mõlemad olid parajasti reformimisel. Oma tolle perioodi suurimaks saavutuseks peab Liikanen üksmeele saavutamist Agenda 2000 ehk ELi 2000.?2006. aasta eelarve suhtes, mis muu hulgas avas tee ühenduse laienemisele.

Kui Santeri juhitud komisjon korruptsiooniskandaali tõttu laiali läks, oli Liikanen üks väheseid, kes koha säilitas. 1999. aastal läks tema juhtimise alla veelgi vastutusrikkam valdkond ? ettevõtlus- ning infoühiskonnapoliitika. Tol hetkel valitses maailmas IT-buum ning Euroopa seadis auahneks eesmärgiks tõusta aastaks 2010 kõige konkurentsivõimelisemaks piirkonnaks. Paraku kukkusid suured visioonid peagi kaardimajana kokku, kui lõhkes IT-sektori börsimull, telekomifirmad sattusid ülikallite 3G võrgulubade hankimisega suurtesse raskustesse ning Euroopa majandusareng ei suutnud USAga sammu pidada. 2002. aastal ei jäänud ELi konkurentsivõimet tutvustanud Liikanenil muud üle kui tõdeda: USA-le järelejõudmiseks ei piisa tootlikkuse kasvust, vaid vaja on vähendada majandust kammitsevaid piiranguid.

Kuidas Liikanen raske ülesandega hakkama sai? Tööstusringkondade meelest jäi ta komisjonis ettevõtlushuvide kaitsmisel nõrgaks ja teiste volinike varju. Leebemad kriitikud ütlevad, et tema mõjutusvõimalused piirdusid pigem arengusuuna kujundamise kui seaduste väljatöötamisega. Ise nimetab ta oma peamiseks saavutuseks telekomiturgude liberaliseerimist, kuid kriitikute meelest kahandab selle väärtust suurriikide loid tegutsemine.

Inimesena on Erkki Liikanen ebasoomlaslikult seltsiv ja sõnaosav, kuid peab pikka viha ega talu oma lähikonnas teisi tugevaid isiksusi.