Soojuse käibemaks paneb pead murdma

Käibemaksuseadus võimaldab 5protsendise käibemaksumääraga soojusenergiat müüa füüsilisele isikule isiklikuks tarbeks, elamu- või korteriühistule, kirikule või kogudusele, haiglat pidavale isikule, riigi-, valla- või linnaeelarvest finantseeritavale juriidilisele isikule või asutusele oma tarbeks. Soodustus kehtib 2007. a 1. juulini, sealt edasi kuulub soojusenergia 18protsendise standardmäära alla.

Kõige rohkem küsitavusi on tekkinud olukorras, kui äriühing on korteriühistu liige (nt liisinguettevõtjale kuulub korter elamus, kus on loodud korteriühistu). Kas sellisele isikule peaks arve soojusenergia eest olema väljastatud 18% käibemaksuga?

5% määra kasutamise õigus ei sõltu asjaolust, kas korteri- või elamuühistu liige on eraisik, mittetulundusühing või äriühing.

Kui ühistu liikmeks on äriühing, siis ühistu poolt esitatav arve ei ole enamasti arve käibemaksuseaduse tähenduses, sest tegemist on vahendatud kuludega ja ühistu ei ole tavaliselt käibemaksukohustuslane. Ühistu reeglina ei müü iseseisvalt oma liikmetele soojusenergiat, soojusenergia osa on arvel näidatud brutosummana (ilma, et käibemaks oleks eraldi välja toodud) nagu teisedki kommunaalkulud. Seega ei ole käibemaksukohustuslasest kommunaalkulude arve saajal nii või teisiti võimalik sisendkäibemaksu maha arvata. Kui ühistu liikmeks on liisingettevõtja, on arve saajaks reeglina eraisik (klient), kes kasutab korterit liisingulepingu alusel, mitte liisingettevõtja. Sellises olukorras puudub samuti sisendkäibemaksu mahaarvamise vajadus.

Ühistu on ellu kutsutud selleks, et korteriomanike huve esindada, ühiselt majandada, krunti hallata. Suurem osa ühistuid ei ole käibemaksukohustuslased ning neil puudub selleks ka vajadus.

Käibemaksukohustuslasel on vaja teada, millises olukorras saab sisendmaksu tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata. Sellele annab vastuse käibemaksuseaduses toodud üldpõhimõte: kui arve saajaks on käibemaksukohustuslane, kes kasutab saadud kaupa-teenust oma ettevõtluses maksustatava väljundi genereerimiseks, on tal õigus arvel näidatud sisendkäibemaks tasumisele kuuluvast käibemaksust maha arvata.

Kui liisingettevõtja on terve korterelamu ära ostnud ning saab soojamüüjalt käibemaksuga arve, on tal õigus sisend maha arvata, juhul kui ta maksustab oma ettevõtluse väljundit käibemaksuga.

Mis puudutab füüsilisele isikule müüdavat soojusenergiat, turvast, briketti või ahjupuid, on käibemaksuseaduses nõue, et soodusmäära rakendatakse, kui küte on füüsilise isiku isiklikuks tarbeks. Näen siinkohal raskust ? kuidas peaks praktikas aru saama, kas inimene kasutab soodsa käibemaksumääraga ostetud kaupa ?õigel eesmärgil? või mitte.

Maksuhaldur on oma 12. augusti pressiteates (toodud ka 13.08 ÄP online-väljaandes) olukorda selgitanud ja kinnitanud, et korteriühistule soojusenergia müümisel rakendatakse jätkuvalt 5% käibemaksumäära, sõltumata sellest, kes on korteriomanik.

Kehtiva seaduse käekäiku Riigikogus uurides ilmneb, et käibemaksuseaduse eelnõus oli algselt paragrahvi sõnastus ilma ?isikliku otstarbe? ja ?oma tarbeta?. Need mõisted ei olnud järelikult esialgu mõeldud käibemaksuseadusesse, vaid lisandusid hiljem tehtud ettepanekute tulemusena.

Seni, kuni isikliku tarbe mõiste lahtiseletamist ei võta keegi enda õlule, tuleb maksustamisel lähtuda tervest mõistusest ning olemasolevatest ministeeriumi ja maksuhalduri selgitustest.

Autor: Hiie Õunpuu