Tööandjad huvituvad Soome juhtidest

Uuringu teinud EURESi büroo juhataja Heleri Hermanson ütles, et eelkõige tahavad siinsed tööandjad tuua Soomest juhtivaid töötajaid. Enamasti on tegu kas osaliselt või täielikult Soome kapitalil põhinevate ettevõtetega, kes maksavad soomlastest juhtidele siin ka Soome tasemel palka.

ASi Altia Eesti (endine Ofelia) tegevjuht Outi Siven tuli soomlastest omanike kutsel Eestisse üheksa aastat tagasi ja on oma eluga siin väga rahul. ?Eesti areneb nii kiiresti, siin on palju mitmesuguseid väljakutseid ja võimalus ennast teostada,? selgitas ta.

Alkoholi tootmise ja turustamisega tegelevas firmas on soomlased ka tootmisdirektor ja IT-juht. ?Nad tulid mõlemad mitu aastat tagasi ajal, kui siit oli raske neisse ametitesse sobiva kvalifikatsiooniga juhte leida,? rääkis Siven. Naise sõnul on nüüd Eestis olukord küll parem, kuid mõningatele aladele on jätkuvalt head tippjuhti keeruline saada.

Venemaalt ja kolmandal kohal olevast Ukrainast ootavad siinsed tootmisettevõtted oskustöölisi, põhiliselt keevitajaid ja metallitöölisi. Hermansoni sõnul on endisesse Nõukogude Liitu kuulunud riigid siinsetele ettevõtjatele ahvatlevad eelkõige madala palgataseme tõttu.

Üldse tahab välistööjõudu kasutada 14% küsitletud Eesti ettevõtjaist, 6% neist soovib seda teha lähiajal. Kõige suurem on võõrtööjõu vajadus Tallinnas, Harjumaal ja Tartus. Enim vajab võõrtööjõudu töötlev tööstus, kus seda möönis 41% küsitletud firmadest, aga ka puidu- ja õmblustööstus. 30% tootmisettevõtteid tahab palgata välismaalasi alalise töölepinguga. Suhteliselt suur on vajadus võõrtööjõu järele ka majutus- ja toitlustussektoris, kus aga enamasti on vaja hooajalisi töötajaid. Kolmandal kohal on haridus, kus välislektoreid kutsutakse samuti tööle tavaliselt üheks-kaheks semestriks.

Põhjustena, miks on võõrtööjõudu vaja Eestisse tuua, mainisid uuringus osalenud firmajuhid välisomaniku tahte kõrval siinsete töötajate madalat kvalifikatsiooni ja vähest keelteoskust, kuid ka liiga kõrgeid palganõudmisi.

Tööturuameti peadirektori Tiina Ormissoni sõnul on võõrtööjõu kasutamisel takistavaks asjaoluks, et kolmandatest riikidest tulijad vajavad tööluba. Kui suur on praegu Eestis välistööjõu vajadus, ei osanud ta öelda. Uuringu käigus kogutud andmetest selgus, et see võib olla 500 inimese ringis aastas.

Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Janno Järve hinnangul Eestis inimestest puudust ei ole, kuid üha kasvava tööjõu vajaduse katmine eeldab poliitilist otsust. Praegu on meil hõivatud vaid 63,3% töövõimelisest elanikkonnast, kuid võiks olla 70%, rääkis ta. Hõivatuse suurendamiseks tuleks teha investeeringuid haridussüsteemi ja muid kulutusi.

?Eesti elatustase pole veel nii kõrge, et Eesti peaks oma tööjõuturgu kaitsma hakkama,? lausus Järve.