• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööandjad huvituvad Soome juhtidest

    Uuringu teinud EURESi büroo juhataja Heleri Hermanson ütles, et eelkõige tahavad siinsed tööandjad tuua Soomest juhtivaid töötajaid. Enamasti on tegu kas osaliselt või täielikult Soome kapitalil põhinevate ettevõtetega, kes maksavad soomlastest juhtidele siin ka Soome tasemel palka.
    ASi Altia Eesti (endine Ofelia) tegevjuht Outi Siven tuli soomlastest omanike kutsel Eestisse üheksa aastat tagasi ja on oma eluga siin väga rahul. ?Eesti areneb nii kiiresti, siin on palju mitmesuguseid väljakutseid ja võimalus ennast teostada,? selgitas ta.
    Alkoholi tootmise ja turustamisega tegelevas firmas on soomlased ka tootmisdirektor ja IT-juht. ?Nad tulid mõlemad mitu aastat tagasi ajal, kui siit oli raske neisse ametitesse sobiva kvalifikatsiooniga juhte leida,? rääkis Siven. Naise sõnul on nüüd Eestis olukord küll parem, kuid mõningatele aladele on jätkuvalt head tippjuhti keeruline saada.
    Venemaalt ja kolmandal kohal olevast Ukrainast ootavad siinsed tootmisettevõtted oskustöölisi, põhiliselt keevitajaid ja metallitöölisi. Hermansoni sõnul on endisesse Nõukogude Liitu kuulunud riigid siinsetele ettevõtjatele ahvatlevad eelkõige madala palgataseme tõttu.
    Üldse tahab välistööjõudu kasutada 14% küsitletud Eesti ettevõtjaist, 6% neist soovib seda teha lähiajal. Kõige suurem on võõrtööjõu vajadus Tallinnas, Harjumaal ja Tartus. Enim vajab võõrtööjõudu töötlev tööstus, kus seda möönis 41% küsitletud firmadest, aga ka puidu- ja õmblustööstus. 30% tootmisettevõtteid tahab palgata välismaalasi alalise töölepinguga. Suhteliselt suur on vajadus võõrtööjõu järele ka majutus- ja toitlustussektoris, kus aga enamasti on vaja hooajalisi töötajaid. Kolmandal kohal on haridus, kus välislektoreid kutsutakse samuti tööle tavaliselt üheks-kaheks semestriks.
    Põhjustena, miks on võõrtööjõudu vaja Eestisse tuua, mainisid uuringus osalenud firmajuhid välisomaniku tahte kõrval siinsete töötajate madalat kvalifikatsiooni ja vähest keelteoskust, kuid ka liiga kõrgeid palganõudmisi.
    Tööturuameti peadirektori Tiina Ormissoni sõnul on võõrtööjõu kasutamisel takistavaks asjaoluks, et kolmandatest riikidest tulijad vajavad tööluba. Kui suur on praegu Eestis välistööjõu vajadus, ei osanud ta öelda. Uuringu käigus kogutud andmetest selgus, et see võib olla 500 inimese ringis aastas.
    Sotsiaalministeeriumi asekantsleri Janno Järve hinnangul Eestis inimestest puudust ei ole, kuid üha kasvava tööjõu vajaduse katmine eeldab poliitilist otsust. Praegu on meil hõivatud vaid 63,3% töövõimelisest elanikkonnast, kuid võiks olla 70%, rääkis ta. Hõivatuse suurendamiseks tuleks teha investeeringuid haridussüsteemi ja muid kulutusi.
    ?Eesti elatustase pole veel nii kõrge, et Eesti peaks oma tööjõuturgu kaitsma hakkama,? lausus Järve.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jüri Raidla: demokraatia on eduka Eesti pant
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Koroonapandeemia on puudutanud mitte ainult rahva, vaid ka Eesti demokraatia tervist. See on teema, millega meil tuleb vaba ühiskonna ja majanduse hoidmiseks tegeleda, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja Ellex Raidla advokaadibüroo asutaja ja vanempartner Jüri Raidla.
Facebook loobub krüpto reklaamikeelust
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
CNBC kirjutab, et Facebook andis teada, et loobub pikaajalisest poliitikast, mis takistas enamikel krüptovaluutaettevõtetel oma teenustes reklaamimise.
IT- ja arvutifirmade TOP: keskmise suurusega ettevõtetele muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Äripäeva TOPi saates räägime seekord IKT sektorist. Uute tehnoloogiate ja IT teenuste hinnad on viimasel aastal kasvanud kiiresti. Edasine hinnatõus võib viia olukorrani, kus keskmise suurusega ettevõtete jaoks muutuvad uued tehnoloogiad liiga kalliks ning ettevõtted hakkavad kaotama konkurentsivõimet välisturgudel. IKT ettevõtete jaoks oli aasta väga edukas ja kasv jätkub vääramatult ka järgnevatel aastatel.
Elektrilevi tõstab hindu
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).
Riiklik jaotusvõrguettevõte Elektrilevi tõstab alates 1. märtsist 3 protsenti võrgutasu, see tõuseb 3 sendilt kilovatt tunni eest 3,1 sendile (31,4 eurole megavatt-tunni eest).