• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pill ei tulnudki pika ilu peale

    Analüütikud murravad juba pikemat aega pead, kas Eesti kiire majanduskasv on jätkusuutlik. Statistika kinnitab, et kasv üle 10 protsendi on vähemalt kuus kvartalit järjest olnud jõukohane - on see lühike või pikk aeg? Keskpikk?
    Äripäeva toimetuse kunagine ennustus on tõeks osutunud: 10 protsenti pole ühekordne sähvatus, vaid pikemaajalise tõusu jalam. Oleme optimistid ka järgmiste kvartalite suhtes - hoog ei rauge.
    Tegelikult võiks juhtkirja 6. septembrist 2005 siiasamasse copy-paste'ida, sest Eesti peamised edufaktorid on samad. Isegi natuke igav. Mis on rohkem kui aastaga muutunud, on see, et inimeste kohustused on suurenenud ehk laenukoormus kasvanud.
    Kui kellelgi on suured kohustused, võib ta tunda ennast tuleviku suhtes ebakindlalt. Mittejätkusuutlikkuse oht toetub alateadlikule hirmule, hetkelisele paanikahoole, et nii hästi ei saa asjad jätkuda, et pill tuleb pika ilu peale.
    Ent taas ratsionaalselt võttes tagab tugev majanduskasv palju boonuseid, mis aitavad kohustustega toime tulla. Laenude teenindamist hõlbustab pidev palgatõus, mis ei peatu ilmselt enne, kui oleme jõudnud Euroopa viie rikkama riigi hulka. Kuna laenuga ostetud kinnisvara on piisavalt kallinenud, lisab see kindlust, et isegi musta stsenaariumi korral ei oota ees pankrot.
    Majanduskasv on ära kaotanud tööpuuduse, mis omakorda peaks võtma maha hirme kaotada töökoht ja koos sellega elustandard. Tõsi, palkade tõus ja töökäte nappus survestab erasektori tööandjaid.
    Ei õnnestu enam äriplaani teha, panustades odavale tööjõule. See sunnib ettevõtjaid tootmist ümber struktureerima suurema lisandväärtuse suunas (ja lihtsam töö tuleb allhanke korras mujalt sisse osta). See on aja nõue, millele pole mõtet vastu seista.
    Palkade tõusus saab leida muudki positiivset: näiteks ehitajad pöörduvad juba välismaalt tagasi - palgas nii suurt vahet enam pole, et katta välisriigis töötamise vintsutusi. See leevendab tööjõupõuda.
    Võib-olla ei ole mägede taga seegi aeg, mil arstid tagasi pöörduvad. Majandus on tagasisidestatud süsteem, mis suudab ennast ise reguleerida - muidugi, kui poliitikud oma rumalusest ei sekku, sest head asja annab kihva ikka keerata.
    Mõnevõrra leevendab ettevõtja olukorda võimalus oma toote või teenuse hinda tõsta. See tähendab küll järgmist inflatsioonikeerdu, kuid ilmselt ei peatu sõit enne, kui Eesti on Euroopa Liidu keskmise hinnataseme kinni püüdnud.
    Suuremad kohustused sunnivad inimesi rohkem pingutama, mis on majanduse seisukohalt hea. Eesti tase ei eelda veel, et valmis on ase loorberitel.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
USAst oodatakse signaali intressimäära tõusuks
USA Föderaalreservilt oodatakse kolmapäeval signaali, et nad on valmis tõstma intressimäära juba märtsikuus, kui toimub järgmine kohtumine. See aga võib negatiivselt mõjutada Aasia turgude taastumist.
USA Föderaalreservilt oodatakse kolmapäeval signaali, et nad on valmis tõstma intressimäära juba märtsikuus, kui toimub järgmine kohtumine. See aga võib negatiivselt mõjutada Aasia turgude taastumist.
President noppis majandusnõuniku keskpangast
President Alar Karise majandusnõunikuna alustab alates 1. veebruarist tööd Kaspar Oja.
President Alar Karise majandusnõunikuna alustab alates 1. veebruarist tööd Kaspar Oja.
SEB: rammus hinnatõus hammustab Eesti majanduskasvu väiksemaks
Koroonaviirus ei ole enam Eesti majanduse suurim probleem, sest hinnatõus jõuab kahekohaliste numbriteni, kirjutab SEB oma ülevaates ja alandab Eesti majanduse kasvuootust.
Koroonaviirus ei ole enam Eesti majanduse suurim probleem, sest hinnatõus jõuab kahekohaliste numbriteni, kirjutab SEB oma ülevaates ja alandab Eesti majanduse kasvuootust.