Tuuni end ilusaks!

Raha ilukirurgias liigub. Kasumimarginaalid on ettevõtetel kopsakad - 30-45 protsenti.

Eesti tuntumaid ilukirurge Peep Pree kinnitab, et paari viimase aasta jooksul on hüppeliselt kasvanud nii huvi iluoperatsioonide vastu kui ka operatsioonide endi arv.

"Tõusnud on nii meeste kui ka naiste hulk. Mehi käib proportsioonis üldise kasvuga, nende suhe on olnud alati umbes 10-15% kõikidest protseduuridest. Meestel on habeme lõikamisest palju näopiirkonna healoomulisi kasvajaid," räägib Pree.

"Ilukirurgias on nagu moes, kõik käib lainetena. 90ndate lõpus oli aeg, kus naised tahtsid saada häbememokkadesse süste. Täna enam selliseid soove pole," kinnitab Pree.

Esteetilise Plastilise Kirurgia Keskuse juht Tatjana Raie ütleb, et algusaegade ehk 90ndate algusega võrreldes on iluoperatsioonide hulk ikka tõusnud, kuid massilist kasvu ei ole viimastel aastatel näha olnud.

"Suurenenud on meeste osakaal iluoperatsioonide soovijatena. Mehed on hakanud tegema silendavaid süste. Mees on muutunud heas mõttes edevaks, endast hoolivaks," sõnab Raie.

Kummalisena tundub tõik, et ilukirurg ei küsi oma patsiendilt operatsioonile tuleku põhjust, küsib vaid, kuidas ta patsienti abistada saab. "Kui sa lähed omale kleiti õmblema, siis ei küsita ka ju sinult, milleks sul seda vaja on, kuhu lähed sellega," sõnab Raie, kelle kinnitusel on aga vähe neid soove, mida peab jaburduse, liigse riskantsuse või millegi muu pärast tagasi lükkama.

"Kurioossem näide on see, et paar aastat tagasi soovis üks mees omale kunstrindu. Oli kihlveo kaotanud vist. Teine lugu räägib sellest, kuidas mänedžer saatis noore muusikuhakatise minu juurde, et ma tal silmad väiksemaks lõikaksin," räägib Raie.

"Mõne operatsiooni hinna poolest on Eesti arenenud Euroopa ja Põhja-Ameerikaga võrreldes veel odav maa. Enamik patsiente lähtub kliiniku valikul siiski usaldusväärsuse ja professionaalsuse kriteeriumitest ning hind on neile oluline, kuid mitte esmatähtis," sõnab Ars Medica plastikakirurg Katrin Krüünvald.

Krüünvald lisab veel, et tänapäeva maailmas ei ole geograafiline kaugus enam määrav, sest patsiente on lisaks Euroopale nii Põhja- kui ka Lõuna-Ameerikast ja ka Jaapanist.

Eestis laseb end igal aastal ilusamaks lõigata ligikaudu 2400 inimest. Nende hulka kuuluvad aga ka mitmesuguste silendatavate süstide saajad. Loomulikult on lõikuste esirinnas rindade suurendamine ja rasvaimu, kuid tehakse ka palju ebatraditsioonilisemat.

Ainsa juuksesiirdajana Eestis teeb doktor Oleg Sertsenkov kuus tavaliselt vaid kolm 20 000kroonist siirdamisoperatsiooni, järjekorrad on aga kolm kuud pikad.

"Ma teen juuste siirdamist põhitöö kõrvalt kolm pühapäeva kuus. Ühel pühapäeval aga puhkan, nagu peab," sõnab Viimsi haigla majas tegutsev Sertsenkov.

Sertsenkov lisab, et operatsioon on keeruline ja võtab kaua aega, minimaalselt 6 tundi. Sellepärast ka pikk järjekord.

Juuste siirdamise üks protseduur maksab keskmiselt 20 000 krooni, mis on võrreldes muu maailma hindadega kuni 3 korda odavam, kvaliteet pole aga kindlasti halvem.

"Juukseid pannakse pähe nii palju, kui vaja. Kuid kiilakat juustega me ei kata. Pigem täidame hõredamad kohad," lisab Sertsenkov.

Sertsenkov sõnab, et kuna juustesiirdamise protseduur on ikka suhteliselt odav, on huvi ka selle vastu suur.

Ka ilukirurgid on ära tabanud piiramatud laenu ja järelmaksuvõimalused ning pakuvad oma teenuseid liisinguga.

Fertilitase erahaiglas saab järelmaksu taotleda protseduuridele maksumusega 2000-150 000 krooni.

Näiteks, makstes 10 000kroonise protseduuri eest aastase järelmaksuga, tuleb igakuiseks kuumaksuks 816 krooni ning protseduuri kallinemine on vaid 794 krooni ehk 7,95%. Arvestatud on 10% sissemaksuga. Lihtne.

Villa Medica pakub fikseeritud 12% intressiga kuni 75 000 krooni suurust järelmaksu. Ning laenu saab kätte juba 4500kroonise netosissetuleku juures.

Põhjuseid ilukirurgia õitsemiseks võib olla kaks. Esiteks, individualistlik kultuur, nagu meil on, soosib endale suunatud tegevust. Enesega, mitte teistega tegelemine on õige asi. Loodetakse, et ilukirurgia tõstab inimese turuväärtust, tõstab reitingut nii enda kui teiste silmis.

Teiseks on kehaga tegelemise tulemused nähtavad erinevalt vaimse sfääri arendamisega.

Väline ilu on fikseeritav, sisemine ilu aga ilus metafoor, mille eest tööandja ei taha maksta. Seega raha paigutamine kehasse on igati mõistetav tänases kapitalistlikus ühiskonnas. Vaimset maailma ei hinnata, küll aga keha on hinnaline asi.