Puhastamine hoiab katused samblavabad

Olenemata katuse materjalist, vajab see pidevat hooldust, sest veerennidesse ja liitekohtadesse koguneb ajapikku nii lehti kui ka muud prahti, mis on samblale heaks kasvukohaks.

Katusel kasvavat sammalt võib kõhkluseta nimetada maja parasiidiks, mis on küll healoomuline ning varajases staadiumis suhteliselt kergesti allutatav, kuid liighilise avastamise korral võib-olla tagajärjeks isegi katuse täielik väljavahetamine.

Kuigi arvatakse, et plekk-katus ei sammaldu, on ka selle katusematerjali üks vaenlaseid roostetamise kõrval just sammaldumine. Puudulik sademete äravool ning katuse kohale kaardunud kõrged laialehelised puud loovad samblale soodsad eeltingimused.

Katusekuningate OÜ juhatuse liikme Markus Vähi selgitusel soodustab katuse sammaldumist eelkõige liigniiskus, päikese vähesus, suured puud ja puudulik katuse puhastus.

"Kuigi katusele iga päev ei ronita, tuleks katust siiski puhastada vähemalt korra aastas, siis kui enamik lehtedest on langenud," arvab Vähi. Okstest ja vettinud lehesodist tuleb ära puhastada ka veerennid, sest needki on heaks kasvukohaks samblale.

Kui aga katusel on märgata juba sammaldunud alasid, siis ei tohiks asjaga kauem viivitada, vaid tegutseda kohe. "Sammaldunud katust võib puhastada survepesuga, kuid seda tuleks teha kuiva ilmaga, et katus saaks kuivada," toonitab Vähi.

Tunduvalt kulukam ja mõneti ohtlikum on katust keemiliste vahenditega töödelda. Spetsiaalselt sambla tõrjumiseks mõeldud vahend pihustatakse katusele ning lastakse sel juhendis näidatud aja mõjuda. Seejärel eemaldatakse sammal survepesuga. Ka sellise toimingu tegemiseks on vajalik kuiv ilm.

Samas ei talu paljud maapinna taimed keemilisi vahendeid ning hukkuvad või kärbuvad pikapeale ära. Seepärast tuleks enne keemiliste vahendite kasutamist maapinnal kasvavad taimed hoolikalt kinni katta või uurida infolehelt põhjalikult keemilise vahendi koostist.

Et aga tõrjetööst ka abi oleks, peab katust puhastama regulaarselt ja korralikult, vähemalt iga paari aasta tagant.

Katusekive on kasutatud niisama kaua kui põletatud müüritelliseid, võib-olla kauemgi. Pärast Teist maailmasõda tõusis katusekivide tootmine kõrgpunkti ning enamik villasid ja elumaju kaeti valdavalt just kivikatustega. Ning praegugi näeb kivikatuseid üha enam, sest katusematerjalina on kivi väga vastupidav ja soliidne.

Paraku vajab ka see materjal pidevat hoolt, sest tänu heale poorsusele ei hoia kivikatuse sammaldumist miski tagasi.

Wienerbergeri müügiesindaja Tõnu Pari leiab, et katuse sammaldumine on eelkõige õhupuhtuse näitaja. "Liigsaastunud keskkonnas katus ei sammaldu, pigem see määrdub. Ning eriti hästi on see näha suurlinnas."

Kui saaste hoiab mingil määral sammaldumist tagasi, siis katuse mitteküllaldane hooldamine rajab sellele teed. Katus tuleb igal aastal üle vaadata ning viga saanud või alla kukkunud kivid asendada, et katus rohkem ei kahjustuks.

Katuse sammaldumine on seejuures puhtalt esteetiline nähtus, mis ei mõjuta kivide vastupidamisvõimet ega veepidavust.

"Et katusekivid siiski samblast puhtad hoida, võib selle tõrjumiseks kasutada vaskvitrioli lahust," selgitab Pari.

Vaskvitrioli lahusega tuleb katus kuiva ja tuulevaikse ilmaga üle pritsida ning mõne aja möödudes survepesuriga üle pesta. Seejärel lastakse katusel kuivada.

Kui aga ei taheta kemikaalidega otseselt kokku puutuda, siis soovitab Tõnu Pari vägagi lihtsat töövõtet, mis samuti hoiab sambla teket tagasi. "Pannes katuseharjale kogu pikkuses vasktraadi, eraldab see vihmaste ilmadega mingis koguses vaskvitrioli. See aga mõjub pärssivalt sambla tekkele ja hoiab seda tagasi."

Puitkatuste suurim vaenlane on halastamatu päike, mille mõjul puit liigselt kuivab ning lõheneb.

Laastumeistri juhatuse liikme Riina Sisaski selgitusel tuleb laastkatust kuiva ilmaga, soovitatavalt juunis, korralikult õlitada. "Laastkatust õlitatakse iga kolme-nelja aasta tagant ja nii, et õli imbuks korralikult ka viimastesse kihtidesse." Seejuures ei tohiks aga õlitamist sügisesse jätta, sest vihmaste ilmadega sajab see koos veega lihtsalt katuselt alla, jõudmata korralikult imbuda.

Samas on puitkatuste vaenlaseks ka liigne varjulisus ja vähene hooldus. "Katusele langenud märjad lehed kleepuvad, oksad ja okkad loovad soodsa pinnase samblale, mistõttu tuleks igal sügisel pärast lehtede langemist katus korralikult puhtaks harjata," leiab Sisask.

Kui aga katus on juba osaliselt sammaldunud ja koos sambla maha harjamisega eemaldub ka laastu osasid, on tõenäoliselt ees katuse vahetus. "Keemilisi vahendeid sambla tõrjumiseks laastkatuselt ei soovitata, pigem võiks oksi tagasi kärpida või eemaldada," arvab Sisask.

Ja kuigi hästi hooldatud laastkatuse eluiga võib olla kuni pool sajandit, siis oma rolli mängib selle juures ka ehituskvaliteet ning laastudeks kasutatud materjali korralikus.

Autor: Marina Tigasing