Arhitektuurselt küündimatu pealeehitus rikub maja ilme

Siim Sultson 09. aprill 2008, 00:00

"Majale pealeehitamisel tuleb vaadata, kas selle konstruktsioonid üldse midagi kannatavad - mõnel hoonel on vundament vilets, teisel seinad nõrgad," soovitas ehitusekspert Eduard Sepp enne kõrgendamist ehitist uurida. Üks asi on projekt, teine aga, kuidas vundament, seinad, laed tegelikult tehtud on. Samuti tasub uurida ka pinnase kandvust, tähendab ju lisakorrus pinnasele ka lisakoormust.

Liiatigi võib mõõdutundetu suurusejanu ja ehitusmaterjalikeskne ehitamine hoone arhitektuuri pöördumatult ära rikkuda. Teisalt võib vaid ehituslikult eeskujulik iseenese tarkusest kujundatud lisakorrus istuda olemasoleval hoonel kui sadul sea seljas.

"Kui majal on mitu omanikku, siis peab saama kõigi kaasomanike nõusoleku, muidu pole asjaga mõtet jändama hakatagi," hoiatas Tallinna linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse direktor Rain Seier eriti kortermajade puhul lisakorruse ehitamisega kiirustamise eest.

Asjaajamise sujuvuse huvides soovitab ta saada kõigi kaasomanike allkirjad juba lisakorruse eskiisprojektile - siis jääb ära omavalituse igaühelt kirjaliku nõusoleku eraldi taotlemine.

Kui ikkagi üks-kaks korteriomanikku on pealeehitusele vastu, siis peavad nad kirjalikult oma seisukohta põhjendama. Lõppotsus jääb siis kohtu teha.

Just eskiisprojekti põhjal hindab kohaliku omavalituse ehituskomisjon lisakorruse sobivust majale. Miljööaladele jääva hoone puhul küsib kohalik omavalitsus ka muinsuskaitse seisukohta.

Kui hoonele ehitatav lisakorrus on suurem, kui 33 protsenti olemasoleva maja mahust, siis tuleb Seieri kinnitusel kehtestada uus detailplaneering. Näiteks kahekorruselisele majale lisakorruse ehitamine tähendab ju ehitise mahu suurendamist viiskümmend protsenti, seega on detailplaneering vajalik.

Seejärel väljastab omavalitsus ühe kuu jooksul projekteerimistingimused, mille alusel saab teha arhitektuurse eelprojekti. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja Andres Aint lubab huvilisele projekteerimistingimusi alates taotluse esitamisest 15 päevaga.

"Vigadeta eelprojekti puhul saab ehitusloa kätte 20 päeva jooksul," osutas Seier üsna tihedale praktikale, kus vigade parandamiseks tuleb tagastatud projekt saata uuele kahekümnepäevasele ehitusloa taotlemisele.

Ehitustöödega alustamisel tuleb Ainti sõnul esitada omavalitsusele tööde alustamise teatis kolme tööpäeva jooksul. "Kahe ja enama korteriga elamu puhul tuleb palgata eraldi ehitaja ja järelevalve tegija, eramuomanik saab üksigi hakkama," lisas ta.

Omavolilise pealeehitamise eest saab Ainti sõnul eraisikut trahvida kuni 18 000 krooniga, ettevõtet kuni 500 000 krooniga. Kui lisakorruse eraldi detailplaneeringuga seadustamine ei õnnestu, sunnitakse omanikku seda lammutama. Sunnihoovaks on igakuine 10 000kroonine trahv, mida saab määrata lõpmatuseni.

"Võtame suuna karistada enam firmasid, mitte niivõrd omanikke," viitas Aint ahnete ehitusfirmade eeldatavale suuremale teadlikkusele.

Eskiisprojekt peaks tulema meile, kui hoone jääb muinsuskaitseala kaitsevööndisse või on koguni mälestis. Projekti meile saatmise üle peab otsustama omavalitsus, seda lihtinimene teadma ei peagi.

Kui ilma meie loata ehitatakse lisakorrus muinsuskaitseala kaitsevööndisse jäävale mälestisele, saame trahvida eraisikut kuni 18 000 krooniga ja firmasid kuni poole miljoniga, lisaks võime nõuda igakuise 10 000kroonise sunniraha toel lisanduse lammutamist. Siiski käsitame iga juhtumit sisuliselt eraldi, äkki saab midagi muuta.

Näiteks Fahle maja puhul mahtus pealeehitus napilt 33 protsendi sisse, kui et see oli mälestis, siis tegi linn sinna uue detailplaneeringu.

Kui hoone on muinsuskaitseala kaitsevööndis ja ei ole mälestis, siis saame vaid kurja häält teha ja ongi kõik.

Endla 48 puhul, mis jääb isegi kaitsevööndist välja, on tegemist lihtsalt õnnetusega. Siin oleks pidanud linnaosa arhitektuurselt sekkuma.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:28
Otsi:

Ava täpsem otsing