Kinnisvaramaks võib tulla vaid jõukamatele

"Suvila või muu teisese kinnisvara maksustamine võib olla üks variant, kui seda võimaldavad registrid ja korralduslik pool. Tõenäoliselt on kaks elupinda Eestis juba varandus küll," pakkus uudse maksustamisideena enam kui ühte kinnisvaraobjekti omavatele inimestele välja Andres Saarniit. Eesti Panga rahapoliitika osakonna nõuniku sõnul on ühtse kinnisvaramaksu puhul suurim probleem asjaolu, et suur osa kinnisvaraomanikest Eestis pole vara mitte ostnud, vaid saanud selle omandireformiga. "Seetõttu on neil küll vara, aga ei pruugi olla suuri jooksvaid sissetulekuid," nentis Saarniit.

Ehkki maamaksuna omavalitsuste eelarvetesse kogutav summa küündis eelmisel aastal üle kolmveerand miljardi krooni, jääb seda praeguses kehvas maksude laekumise tingimustes väheks. "Kinnisvaramaks on tulevikus eestlastele möödapäästmatu," teatas rahandusminister Ivari Padar eelmisel nädalal. Sama tuli välja ka hiljuti Eestit väisanud Majandusliku Koostöö- ja Arengu Organisatsiooni OECD raportist.

Padar nentis, et kinnisvara maksustamine eeldab väga põhjalikke arutelusid ja analüüse ning ka idee kehtestada maks alates teisest kinnisvarast (nn suvilamaks) väärib kindlasti diskussiooni. "Ise pean mõttekaks kinnisvarale nn maksuvaba miinimumi kehtestamist." Selline lahendus tähendaks, et iga inimene võib omada mingi kindla piirini kinnisvara, millelt ta maksu tasuma ei pea või maksab seda minimaalselt.

Kinnisvarafirmade liidu tegevjuht Tõnis Rüütel arvas, et kogu kinnisvaramaksu teema on üleüldse võrdne nurisünnitusega. Kui aga täiendavast kinnisvaramaksust rääkida, siis pigem pooldaks ka just Saarniidu ideed, mis poleks kõigile täiendav ike, vaid oleks seotud jõukusega. "Kinnisvaramaksu idee on väga toores, aga just seetõttu ongi praegu õige aeg teha ajurünnakuid," leidis Rüütel.

Saarniidu sõnul on praeguse maamaksu või selle asendusena ühtse kinnisvaramaksu eelis võimalikult ühtne maksubaas, mis kergendab maksude administreerimist ja kogumist. Samas räägib teisese kinnisvara täiendava maksustamise kasuks näiteks kaalutlus, et see võib sageli olla kasutult seisev kapital.

Ka investeerimispankur Rain Lõhmus märkis, et kinnisvara kõrgem maksustamine aitaks ehk kärpida seisvate spekulatiivsete kinnisvaraportfellide atraktiivsust.

Eksrahandusminister Taavi Veskimägi leidis, et kogu kinnisvara tuleks maksustada võrdsetel üldtingimustel, kus maksete erisused kujuneksid välja vastavalt kinnisvara väärtusele. "Kinnisvaramaks võiks olla sarnane automaksu ideele, kus suurema kabariidiga ja võimsama auto omanik maksab rohkem," nentis Veskimägi.

Nn suvilamaksu ideest Veskimägi aga ei vaimustunud. "Raha eelarvesse sealt eriti ei laeku, tekib segadus ja inimesed hakkavad selle maksu vältimiseks oma varasid ümber tõstma," iseloomustas ta niisugust maksulahendust. Hea maks on Veskimägi sõnul maksumaksjale selge, mitte liiga kallis administreerida ega too endaga kaasa suurt hulka fiktiivseid tehingud maksu vältimiseks.

Samuti minevikus rahandusministri toolil istunud Aivar Sõerd pakkus veel ühe võimaliku lahenduse. "Pigem võiks siis olla juba nii, et esimene kinnisvara on maksustatud madalamalt kui teine ja järgmised," ütles Sõerd. Veel pidas ta otstarbekaks ühtlast madalat maksubaasi, mis kohtleb nii esimest kui ka teisi kinnisvarasid võrdselt.

Teisese kinnisvara maksustamise juures nägi Sõerd probleemi selles, et kinnisvaramaks kanduks sageli üle rentnikule. "Niisugune maks soosiks lõppkokkuvõttes omanikke ja maksustaks koormavamalt rentijaid," märkis Sõerd.

"Ma pean kinnisvaramaksu tobeduseks ja ideed kinnisvara alates näiteks teisest korterist või majast perekonnas maksustada pean veel tobedamaks," sõnas arvutikoolitaja Henn Sarv.

Sarve sõnul on tobe mõtteviis, et kinnisvara on jõukuse sümbol. "Kinnisvara on perekonna ja laste tuleviku kindel osa ja selle maksustamine on mõnes mõttes sama tobe kui laste maksustamine," ütles Sarv.

Logistikafirma Via3L juht Elmer Maas arvas, et sellisest maksust on kerge mööda hiilida. "Kui näiteks kaasad pole abielus. Siis on mehel üks, naisel teine, lapsel kolmas ja vanaisal neljas kinnisvara," tõi ta näite.

Muugal suvilat pidav ja Mustamäel korterit omav 87aastane Ilia Petin nentis, et igasugused täiendavad maksud on pensionärile valus hoop. Samas maksab ta pigem kinnisvaramaksu, kui emma-kumma kinnisvara maha müüb. "Hoiame kinnisvara alles juba ainuüksi lapselaste pärast," rääkis mees. Praegu elab ta talvel korteris ja suvel suvilas.

Kinnisvaramaksu peamine eelis on, et seda on lihtne koguda ja sellest on raske kõrvale hoida. Maksu saab koguda nii residentidelt kui ka mitteresidentidelt, eraisikutelt, ettevõtetelt ning isegi tulu- ja käibemaksupetturitelt. Kui kinnisvara hindamise süsteem on kord sisse sätitud, on maksulaekumised hästi prognoositavad ja seda ka kohalikul tasandil.

Ajalooliselt on kinnisvara olnud aldis spekulatsioonibuumidele, kõrgem maksustamine aitaks ehk kärpida seisvate spekulatiivsete portfellide atraktiivsust. Minu poolehoid kuulub lihtsale süsteemile, kus kogu kinnisvara on maksustatud.

Olen igasuguste lisamaksude vastu, aga kui peaksin valima tulu- ja kinnisvaramaksu vahel, siis majandusele on kinnisvaramaks vastuvõetavam. Vastumeelseks muudab kinnisvaramaksu juba tehtud kulutuse pidev lisamaksustamine, samuti kõlab see turu mõõna ajal kohatult. Samas on piiratud ressursi maksustamine igati loomulik. Praegune maksusüsteem on hägus ja tema muutmine oleks loogiline.

Kinnisvaramaksu puhul esimese kinnisvara ehk kodu maksust vabastamise probleem seisneb selles, et kodude vahemik ulatub ühetoalisest korterist lossini. Lisaks annab erinevat kinnisvara pereliikmete vahel hajutada. Mingi maksuvaba miinimum oleks siiski loogiline ja selle poolest on ka sellise idee eesmärk õige.

Teisese kinnisvara maks on näiteks Saksamaal kohaliku maksuna olemas. Raskusi näen eelkõige selles, et sellise maksu puhul jagatakse kinnisvara peres laiali - kirjutatakse suvila laste või vanemate nimele.

Kindlasti oleks probleeme ka hinna määramisega - lihtne ja ohutu variant oleks maksustada mitte turuhinna, vaid hoone või maa suuruse järgi. Sel juhul oleks kalli kinnisvara omanikel eelis. Võib-olla saaks kehtestada üle Eesti eri hinnatsoonid seadusega, ilma üksikut objekti hindamata.