• Jaga lugu:

    Tööstus upitas kasvunumbrit

    "Majanduskasvu number teeb meele heaks, kuid see tulemus on tänu töötlevale tööstusele. Sisetarbimise kasvu võib oodata pärast neljandat kvartalit," rääkis suurettevõtja Jüri Käo.
    SEB ökonomisti Hardo Pajula arvates tuleb sisemajanduse koguprodukti kasv sellest, et teise kvartali varude kasv õnnestus eksporti suunata ehk varud suudeti edukalt maha müüa. "Kasv kolmandas kvartalis oli parem kui meie prognoositud 3,5-4 protsenti," nentis ta.
    "See oli liiga optimistlik, ega ei tahtnud hästi uskuda," kommenteeris Käo rahandusministeeriumi prognoosi, mille põhjal oodati Eestilt kolmandas kvartalis 6protsendilist SKP kasvu. Käo hinnangul võib praeguse SKP 4,7protsendilise kasvuga praegu väga rahul olla.
    Käo sõnul vedas kolmandas kvartalis majanduskasvu töötleva tööstuse eksport ja ta prognoosis, et see trend jätkub.
    Samas nentis ta, et sisemajandus on endiselt nõrk, sest inimesed ei julge veel tarbida. Tema sõnul ei parane olukord enne, kui eestlaste tööpuudus väheneb. Õnneks algas Soomes uus kinnisvarabuum, mistõttu saab suur osa ehitajatest tööd üle lahe.
    Sisetarbimise kasvu loodab Käo näha pärast neljandat kvartalit. "Eelkõige tahaks näha, et sisemine tarbimine hakkaks majandust vedama," kinnitas ta.
    Eesti sisemajanduse koguprodukti 4,7protsendiline kasv kolmandas kvartalis oli parem tulemus, kui välisanalüütikud julgesid prognoosida, kirjutas Bloomberg. Uudisteagentuuri seitsme analüütiku keskmine hinnang Eesti sisemajanduse koguprodukti kasvule kolmandas kvartalis oli 4%.
    Bloomberg kirjutas, et Eesti 212 miljardi kroonine majandus on edukalt kasu lõiganud oma Põhjamaade kaubanduspartnerite suurenenud nõudlusest elektroonikaseadmete ja masinate järele.
    Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul oli kolmanda kvartali kasv kooskõlas ministeeriumi suvises majandusprognoosis oodatud arengutega, kuid jäi alla viimastele ootustele.
    Säälik ütles, et eksporditööstuse väga kiire tõus tulenes suurenenud ekspordimahtudest töötlevas tööstuses ja energeetikas, lisaks märkis ta ära ka ettevõtete konkurentsivõime paranemise.
    "Tööstustellimuste seis viitab majanduskasvu jätkumisele," oli Säälik optimistlik. "Järgmiste kvartalite jooksul peaks majanduskasvule rohkem tuge pakkuma sisenõudluse pool. Sellele viitab elanike taastuv tarbimine ning ettevõtete suurem vajadus investeerida seoses vabade tootmisvõimsuste ammendumisega."
    Läti majandus kasvas eelmises kvartalis aastases võrdluses 2,7 protsenti. See on esimene aastane kasv aastast 2008.
    "Läti majandus, mis sai kriisis tugevalt räsida, on lõpuks ometi hakanud ülespoole liikuma," sõnas Danske Banki Baltikumi vanemanalüütik Violeta Klyviene. "Me ootame Läti majanduse taastumise jätkumist," lisas ta.
    Kõik märgid näitavad, et on põhjust tagasihoidlikuks optimismiks ja tuleb tunnistada, et see optimism on järjest kasvav, iseloomustas Eesti suursaadik Mati Vaarmann majandusolukorda Lätis.
    "Teatud elavnemist on näha ja selle põhjuseks on eksport ehk käimas on sama protsess mis Eestiski," ütles Vaarmann. "Välisnõudlus on see, mis veab Läti majandust käima. Samas sisetarbimises pole Lätis millegi üle eriti uhkust tunda."
    Läti majanduslanguse peatumise taga on ekspordisektor, siseturg on jätkuvalt sügavas kriisis, iseloomustas olukorda Eesti Energia Läti tütarettevõtte Enefit juht Aivar Tihane.
    Rigas Piensaimnieksi juhatuse esimees Neeme Jõgi jääb ettevaatlikuks. "Mina ei arva, et Lätis - nagu ma ei arva, et ka Eestis - on majanduskriis möödas ja et nüüd on pidu meie õuel ning võib hakata jälle odrakaraski asemel torti sööma," ütles Jõgi. "Jah, mingi jõnksakas on Läti majanduses käinud, aga see ei tähenda seda, et nüüd on nina ülespoole keeratud. Pigem on see langemise pidurdumise jõnksakas."
    Mis tõi Läti SKP kasvu kolmandas kvartalis? "Võrreldes 2009. aastaga on ekspordistruktuuris toimunud teatud muutused, ehkki maht kui selline ei ole oluliselt kasvanud," ütles Jõgi.
    Jõgi sõnul teeb talle Lätis eelkõige muret maksundus. "Läti poliitikud ja riigi funktsionäärid tunnistavad, et maksete laekumistega on väga tõsiseid probleeme, aga samas ei võeta siin midagi tõsist ette," kurtis Jõgi.
    Kriisi lõppemisest küll räägitakse, kuid tegelikkus on siiski midagi muud, konstateeris tänavu aprillis Riias avatud Tallink Hotel Riga juht Hannes Tall.
    Talli sõnul on inimesed Lätis endiselt väga ettevaatlikud ning tarbitakse endiselt väga kokkuhoidlikult. "Masu lõppemisse suhtutakse mõõduka skeptilisusega," lisas Tall. "Majutusteenuste sektoris pole Lätis praegu veel suuremaid liikumisi paremuse suunas tunnetada. Meie hotelli suureks eeliseks on sünergia Tallinki Stockholmi-Riia laevaliiniga ning kontserniga tervikuna."
    Rigas Miesnieksi juhatuse esimees Juhan Matt ei julgenud veel arvata, et Lätis on majanduskriis otsa saamas, aga kindlasti näitab see number teatud stabiilsust.
    "Arvan, et kaks-kolm aastat vindub Läti majandus veel edasi, aga ega enam hullemaks ka ei lähe," lausus Matt, kes juhib Rakvere Lihakombinaadi Läti tütarettevõtet SIA Rigas Miesnieks alates eelmise aasta 1. septembrist.
    "Kindlasti on täheldada inimeste teatavat optimismi. Näiteks naeratavat inimest on võimalik juba kohata nädala jooksul. Inimesed on lihtsalt väsinud murejutust."
    Majanduskasvu jätkumine sõltub sisemaise nõudluse taastumisest, kuid kuna tööpuudus on endiselt suur, püsib tarbija sissetulekute ning ostujõu tase veel lähiaastatelgi nõrk. Jaemüügi languse peatumine annab märku eratarbimise stabiliseerumisest. Kuigi tööstusettevõtetel on veel ebapiisavalt rakendatud tootmisressursse, hakkab tootmisvõimsuse varu ammenduma, kuna müügimaht kasvab kiiresti. See viitab lisainvesteeringute vajadusele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Personalijuht: ainult kaugtöö toob negatiivsed tagajärjed
See, et valdav osa ettevõtetest tuli kriisi ajal kaugtöö režiimiga edukalt toime, ei tähenda, et see ongi ideaalne töömuster, pigem soovitan kaug- ja kontoritööd kombineerivaid hübriidlahendusi, kirjutab kaugtöö tegija märgise pälvinud Finestmedia personalijuht Pille-Riin Pillav.
See, et valdav osa ettevõtetest tuli kriisi ajal kaugtöö režiimiga edukalt toime, ei tähenda, et see ongi ideaalne töömuster, pigem soovitan kaug- ja kontoritööd kombineerivaid hübriidlahendusi, kirjutab kaugtöö tegija märgise pälvinud Finestmedia personalijuht Pille-Riin Pillav.
Euroopa aktsiaturud tõusid uue rekordini
Börsifirmade tugevad tulemused aitasid viia Euroopa aktsiaturud uute rekorditeni, vahendab Reuters.
Börsifirmade tugevad tulemused aitasid viia Euroopa aktsiaturud uute rekorditeni, vahendab Reuters.
Rootsist ähvardab tsemendikriis
Rootsit ähvardab tsemendikriis ja halvimal juhul mõjutab see 170 000 inimese töökohti, kirjutab Kauppalehti.
Rootsit ähvardab tsemendikriis ja halvimal juhul mõjutab see 170 000 inimese töökohti, kirjutab Kauppalehti.
Kantsler Priskel tuleb ametist lahkuda
Nädal pärast peaministri mõista andmist, et sotsiaalministeeriumi juhtkonnas tuleb teha muutusi, teatasid ministeeriumi ministrid, et lahkuda tuleb kantsleril.
Nädal pärast peaministri mõista andmist, et sotsiaalministeeriumi juhtkonnas tuleb teha muutusi, teatasid ministeeriumi ministrid, et lahkuda tuleb kantsleril.