Ministeerium maksab kätte

Riigikohus tunnistas eelmise aasta lõpus kehtetuks keskkonnatasude plaanitust kiirema tõusu kuni aastani 2015. Seetõttu on keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus otsustanud tõsta keskkonnatasusid ennaktempos alates 2016. aastast. Ministeeriumis on selleks ettevalmistamisel keskkonnatasude raamkava aastast 2016.

Strateegia puudub. Paraku puudub riigil praegu keskkonnatasude strateegia, mis sätestaks tasustamise printsiibid ja eesmärgid kooskõlas Eesti riigi huvide ning Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnapoliitikaga. Raske on asuda täitma eesmärke, mida pole sõnastatud, või on sõnastatud kujul, millest normi andjal ja selle adressaadil pole võimalik üheselt aru saada.

Lisaks puudub ministeeriumil faktipõhine ja tegelik arusaam sellest, mis Eesti keskkonnas tegelikult toimub.

Keskkonnatasud peavad põhinema reaalsetel keskkonnamõjudel ja aktsepteeritud metoodika alusel arvutatud väliskuludel. Kahjuks pole aga alates 1990. aastatest sisuliselt tehtud uuringuid, mis võimaldaksid keskkonnamõjude ümberarvutamist materiaalsesse väärtusesse. Sellepärast tulebki alustada uuringutest, et aru saada, milline on tänapäevase tööstuse mõju keskkonnale, majandusele ja sotsiaalsfäärile. Milliseid vahendeid jäetakse ette­võtetele selleks, et nad saaksid suunata vajalikud investeerimisvahendid oma mõju minimiseerimiseks või hoopis kõrvaldamiseks?

Ettevõtjad on keskkonna­tasude ennaktõusu kavandamisest teadlikud, kuid kahjuks on seni tegemist vaid nende näilise kaasamisega protsessi. Ministeerium küll küsib ettevõtete seisukohti ja ettepanekuid, aga tegelikkuses jätab enamiku neist kõrvale ilma igasuguste põhjenduste ja selgitusteta.

Läbimõtlematuse vastu. Oleme läbimõeldud ja kaalutletud lähenemise poolt ega toeta järjekordseid kiireid, läbimõtlematuid otsuseid. Kuni puudub riiklikult kinnitatud keskkonnatasude strateegia, ei tohi keskkonnatasusid tõsta rohkem kui inflatsioonikoefitsiendi võrra aastas lähtudes 2012. aasta baastasemest.

Puuduvad ka selged analüüsid, kas ja millises ulatuses üldse on keskkonnatasusid võimalik tõsta, kahjustamata tööstuse jätkusuutlikkust ning tagades selle investeerimisvõimekuse. Investeerimiskindluse tagamiseks tuleb fikseerida keskkonnatasude muudatused vähemalt viis ja piirmäärad kümme aastat enne jõustumist.

Keskkonnatasusid makstes peavad ettevõtjad selgelt aru saama, mille eest nad maksavad ning milleks ja kuidas tasudest saadavat raha kasutatakse.