Maksuparadiisid musta nimekirja

Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.  Foto: Andres Haabu
Kristjan Pruul • 4 detsember 2017
Jaga lugu:

Maksuparadiisid, mis Euroopa Liiduga koostööd ei kipu tegema, kantakse musta nimekirja, lahtine küsimus on võimalikud sanktsioonid.

Teisipäeval võetakse ELi rahandusministrite kohtumisel eeldatavasti vastu maksuküsimustes koostööd mittetegevate riikide nimekiri. See hõlmab riike, kes ei vaheta maksuküsimustes teavet, võimaldavad offshore-firmade loomist või ei järgi rahvusvahelisi reegleid. Mida nende riikidega pärast nimekirja kandmist ette võtta, ei ole veel selge.

Mustale nimekirjale vastuseisu liikmesriikide seas ei ole, kõik saavad aru, et kui kuskil on sellise maksujurisdiktsiooniga riike, mis võimaldavad maksupettust või maksudest kõrvale hoidmist, siis see ei ole normaalne. Kuid erinevad koolkonnad näevad erinevalt seda, kas meetmeid on kohe vaja kehtestada või piisab ka nimekirjast endast, selgitas rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.

„Põhiline on koostada võimalikult objektiivsed kriteeriumid, mille alusel riigid nimekirja kanda. Need ei ole veel täpselt selged ning samuti ei ole selge, millised riigid sinna kuuluda võivad, sest kõigil on piltlikult esmaspäeva õhtuni aega veel teha maksukoostöö ettepanekuid,“ rääkis Jegorov.

Jegorovi sõnul ei olegi võimalike kaitsemeetmete kehtestamises kokkuleppele jõutud ning neid alles hakatakse arutama. On ka riike, kelle hinnangul on täiesti piisav heidutus must nimekiri ise.

Euroopa Liidu sees on riike, mille maksurežiim on teinud nad rahvusvaheliste ettevõtete skeemidele meeldivamaks, kuid ka neile jääb alles liidusisene surve. „Klubis olek ei tähenda, et jääb survest vabaks. EL analüüsis enne musta nimekirjaga tegelema hakkamist põhjalikult ka liikmesriikide seadusi ja praktikat ja seal on teistsuguste maksurežiimidega liikmesriikide suhtes kogu aeg surve üleval,“ kommenteeris Jegorov.

Suurbritanniaga seotud piirkonnad paistavad silma

Mitmed Suurbritanniaga seotud piirkonnad on võimalikud musta nimekirja sattujad, kuid Jegorovi hinnangul ei muutu selle võimalikkus seoses brittide Euroopa Liidust lahkumisega. „Üks asi on Kariibi mere piirkond. Seal on paljud riigid praegu orkaanide ohvrid ja nendega ei ole Euroopas üldse tegeletud, nendega läbirääkimine on edasi lükatud, sest ilmselgelt on neil hoopis teistsuguseid muresid praegu palju,“ ütles ta.

„Teine asi on brittide lahkumine EList, siin on küsimus pigem, kas nimekirja koostamise loogika on paigas, minu hinnangul on see praegu väga õige, kõigepealt paneme paika kriteeriumid, siis vaatame läbi riigid. Poliitiliselt nii tundlikul teemal oleks väga vale signaal luua olukord, kus kaks riiki, mis mõlemad mingi kriteeriumi vastu eksivad, satuksid olukorda, kus üks on nimekirjas ja teine ei ole. Seda praegu ei ole juhtumas, mis on ka väga hea, ja brittide EList lahkumine selles mõttes õnneks rolli ei oma,“ kommenteeris asekantsler.

Euroopa Komisjon on musta nimekirja soovinud juba 2015. aastast ning majandus- ja rahandusvolinik Pierre Moscovici kutsus neljapäeval liikmesriike nimekirja kiirelt vastu võtma, tunnustades sealjuures praeguseks saavutatut, s.t võimalike nimekirja sattujatega dialoogi astumist eesmärgiga nende maksurežiimi muuta.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt