Robot aitab täita pensionikassat

Eestis ei sünni juurde nii palju lapsi, et tagada jätkusuutlikku pensionisüsteemi, kuid me ei soovi ka massilist tööjõu sisserännet. Seega jääb üle võimalus lasta see töö, mida oleks teinud meie sündimata lapsed või siia saabumata võõrtöölised, ära teha robotitel. Robotid võiks pensionisüsteemi hüvanguks panna ühtlasi ka sotsiaalmaksu maksma.

Statistikaameti poolt tänavu koostatud prognoosi järgi on aastaks 2040 Eestis ühe ülalpeetava kohta 1,5 tööealist inimest, praegusel ajal on neid veel kaks. On ilmselge, et senine riiklik pensionisüsteem sellist demograafilist muutust vastu ei pea ja tulevastele pensionäridele elamisväärset pensionipõlve ei taga. Mõte panna robotid makse maksma võib tunduda esmapilgul utoopiline, kuid praeguses olukorras on hädasti vaja leida uusi lahendusi.

President Toomas Hendrik Ilves tõstatas oma aastapäevakõnes küsimuse, kuidas vananeva rahvastikuga riigis toime tulla. Presidendi hinnangul on ilma massilise sisserändeta ainult üks võimalus püsimajäämiseks ja see on kauem töötada. Igati nõus, aga mina näen siin veel lahendusi. Seda eelkõige kaasaegses tehnoloogias ning robotites, nende massilise kasutuselevõtu soodustamises.

Roboti all ei pea siinkohal mõtlema ainult ulmefilmidest tuttavaid rääkivaid ning käte ja jalgadega olendeid; vaid kaasaegseid tehnoloogiasaavutusi, mida kohtame igapäevaelus pidevalt, ilma et me neid robotiteks peaksime. Pangatellerid on asendunud sularahaautomaatidega, postitöötajat asendab pakiautomaat, auto peseb puhtaks automaatpesula, muru niidab robot, tolmu imeb robot, politseiniku asemel mõõdab kiirust automaatkaamera jne.

Peaksime riiklikul tasemel soodustama kaasaegse tehnoloogia kasutamist. Eksportivaid ettevõtteid võiks soosida, et need investeeriksid rohkem robotitesse ja automaatliinidesse - alates puidu töötlemisest kuni elektroonikaseadmete koostamise ja nanotehnoloogiliste robotiteni.

Veerandsaja aasta pärast võib Eestis küll ühe ülalpeetava kohta olla 1,5 tööealist inimest, aga kui meie riigi SKPd aitavad tõsta lisaks veel viis miljonit robotit, siis ei tohiks olla üle jõu käiv inimväärse pensioni maksmine. Tehnoloogiat kasutades võiksime suurendada märgatavalt lisandväärtust ning mitmekordistada riigi SKPd ilma, et meil oleks vaja võõrtööjõudu. Robotid saaksid ära teha lihttöö, mida inimesed teha ei taha; ja ka sellise täppistöö, millega inimene hakkama ei saa. Inimeste teha jääks eelkõige see, mida robotid ei oska - mõtlemine ja loominguline töö.

Me ei peaks pidurdama ega taga nutma teatud elukutsete ja töökohtade kadumist. See on paratamatus ning mida kiiremini me uue ja efektiivse tehnoloogia kasutusele võtame, seda parem. Ühtlasi saab robotid siduda edukalt riigimaksude maksmisega, näiteks sotsiaalmaksu tasumisega.

Toon siinkohal ühe võimaliku näite mööblitööstuse valdkonnast. Oletame, et kümne töötajaga mööblitootmisettevõtte üks töötaja läheb pensionile ja selles piirkonnas pole kedagi tema asemele võtta. Ettevõte on seniajani kasutanud lihtsaid puidutööpinke. Kallite robotite soetamine käib väikestele ettevõtetele tihti üle jõu. Siin võikski nüüd riik appi tulla. Ettevõte soetab näiteks KredExi toel 100 000 eurot maksva robotseadme ja suudab samavõrra toodangut anda üheksa inimesega. Kuna robot ei pea puhkama, siis võib see mitu vahetust tööd teha ning ettevõte saab oma tootmismahtu hoopis suurendada. KredEx (ehk siis riik) aitab riske maandada ja finantseerimist toetada, ettevõte aga tasub seadme eest järgnevatel aastatel, lisades ühtlasi ka n-ö sotsiaalmaksu.

Kui ettevõte tasub aga selle 100 000eurose roboti pealt kuni selle amortiseerumiseni 3% aastas riigile makse, siis võit peaks olema mõlemapoolne. 3% aastas teeb antud juhul 3000 eurot ning seda on tõenäoliselt rohkem, kui tasuti pensionile läinud töötaja kohta pensionifondi minevat summat. Ettevõte saaks aga endale kaasaegse tööpingi ja muutuks seeläbi konkurentsivõimelisemaks.

Mõistagi nõuab sellise süsteemini jõudmine ka kutsehariduse ümbervaatamist. Tööturg vajab oskustöölisi, kes erinevatel robotitel opereeriksid. Neid saab aga koolitada vaid siis, kui ka ametikoolid saavad enda käsutusse samasuguse kaasaegse tehnoloogia.

Nagu 20 aastat tagasi olid meile arusaamatud nii kübersõjad kui ka ilma juhita autod, nii võib tänagi tunduda võõras mõte, et sinu pensioni või lastetoetuse teenivad välja tegelikult robotid. Ometigi on see täiesti võimalik teoks teha.