Mull läks lõhki

Peaminister Mart Siimann tegi eilsel pressikonverentsil teatavaks, et va-litsus otsustas teisipäevaõhtusel kabinetiistungil peatada rahandusministri veel avaldamata, ent juba elavat vastukaja tekitanud eraettevõtjate ametiautode maksustamise määruse.

Samuti sai Mart Siimann valitsuse niikaugele, et kõik kabineti liikmed olid sunnitud vabariigi aastapäeva puhul endale määratud preemia tagasi maksma.

Äripäev hindab peaministri ootamatult kiiret reageerimist ja avaldab Mart Siimannile tunnustust.

Toimetusel on tegelikult põhjust ka iseendal ja teistel meediaväljaannetel kätt suruda. Äripäeva algatatud diskussioon tippametnike premeerimise ja ettevõtjate ametiautode maksustamise üle leidis ka teistes meediakanalites kajastamist ja võimendamist ning seega oli lõpplahendus lugejate jaoks positiivne.

Ajakirjandus näitas end kord jälle neljanda võimuna, milline roll tal kanda on, ja seekord meeldivalt tulemuslikult. Pahatihti on elu näidanud ajakirjanduse kriitika sumbumist ametnikkonna ringkaitsesse. Seekord mõjus tõhusalt ühiskonna aktiivne kaasatulek, mis on märk sellest, et inimesed saavad aru probleemi olemusest ja suurusest.

Ametnikud ja poliitikud olid sunnitud käituma teisiti. On tore, et suudeti oma ego maha suruda ja ei mindud tavapäraseks saanud ringkaitse, hämamise, eneseõigustamise ja konflikti summutamise (mitte lahendamise) teed. Meeldiv, et lähtuti loogikast ja eetikast, mitte mingist kohati täiesti mõistetamatust ametnike arusaamast.

Seni on tõesti jäänud mulje, et eksisteerib omaette eetika liik -- ametnike eetika, mis süveneb võrdeliselt ametiredeli astmega.

Mart Siimanni otsustava tegutsemise taga võib näha ka sundseisu. Reageerimata jätmine oleks peaministri seadnud väga narri olukorda. Valimised tulevad üha lähemale ja seda ei saa arvestamata jätta. Sellegipoolest võib peaministri sammu sümpaatseks pidada.

Tahtmatult tekib vägivaldne paralleel aktsiaturuga -- tõus börsil tundus lõppematu ja seda võimalust pumbati kuidas jaksati. Niikaua, kuni mull lõhkes. Siimanni otsus tähistas rumaluse- ja ebaeetilisuse mulli lõhkemist.

Loodetavasti võtab end karistamatuna tundev tippametnikkond juhtunust õppust. Rumalus ja ahnus on paraku omadused, mis täielikult ei kao kunagi ja rumalate otsuste eest ei ole kaitstud keegi. Teistviisi ei saa hinnata enesele lauspreemiate määramist ja ettevõtete autode maksustamist.

Toimetus ei arva, et peaministri märguande peale kõik ametnikud paugupealt oma käitumisviisis 180kraadise pöörde teevad. Jääb üle vaid loota, et ehk panevad täna lahenduse poole liikunud sündmused kedagi mõtlema.

Paraku ei ole siiani selleks mõjusamat sunnimehhanismi kui see, et rumalad otsused ja ebaeetilised teod võivad avaliku hukkamõistu osaks saada.