Kas Gildi Bakuu-projekt oli petuskeem?

Harju maakohtus jätkus kohtuprotsess Gildi Bakuu tehingute üle, kus investorid kaotasid 12 miljonit eurot. Reedel kuulati üle tunnistajaid nii investorite poole pealt kui ka Gild Financial Advisory Servicesi endisi töötajaid.

“Absoluutselt on mind petetud. Kogu Bakuu investeering oli planeeritud pettus. See skeem oli enne välja mõeldud, kui hakati investoreid kaasama. Ettekavatsetud ja planeeritud skeem,” leidis Gildi Aserbaidžaani projekti investeerinud Enn Veskimägi.

Pettusele viitab Veskimäe sõnul kaks asjaolu. “Esiteks see, et Gildi osalus pidi olema selles projektis 20%, aga hiljem selgus, et oma osaluse omandamiseks kasutasid nad investorite raha. Teiseks see, et Eesti investorite raha läks Eestist Läti panka ja sealt Bulgaariasse läbi offshore-firmade,” märkis Veskimägi. “Kronoloogilises järjekorras faktoloogia näitab, et kui alguses see raha Aserbaidžaani ei jõudnud, siis ei olnud ka plaan sinna investeerida.”

Veskimägi otsustas Gildi projekti investeerida 300 000 eurot pärast seda, kui oli investeerimisprojektiga tutvunud, käinud Aserbaidžaanis ning maatükki oma silmaga näinud. “Ma läksin investeerima Gildiga, mitte sõpradega. Tegin seda sellepärast, et oli võimalik tulu teenida,” kinnitas ta.

Otsustavaks sai Veskimäe hinnangul see, et Gildi puhul oli tegemist usaldusväärse investeerimispangaga, kellel oli valitsuse litsents. “Gild investeeris tol ajal ka edukalt Bulgaariasse. Aserbaidžaani projekti puhul oli Gild vaeva näinud esitlusega, mis tundus usaldusväärne,” meenutas Veskimägi.

Veskimäele tutvustas Aserbaidžaani projekti Gild Partnersi eestvedaja Rain Tamm. Lisaks kuulis ta projektist ka teistelt ärimeestelt.

Investoritest kuulati reedel üle ka Skype’i endine võtmetöötaja Taavet Hinrikus, kes investeeris Gildi projekti 50 000 eurot. Hinrikus ei osanud hinnata, kas tegu oli algusest peale pettusega või mitte. Investeerimisotsust tegema mõjutas teda see, Gild tundus usaldusväärne, ning ta uskus, et Gild garanteerib projekti korrektsuse. Hinrikus sai investeerimisprojektist teada Gildilt, kellega ta oli ka varem koostööd teinud.

Eesmärk oli raha teenida. Enus OÜ juhatuse liikmed Hannes Hallik ja Tõnu Soomer tõdesid, et nende jaoks oli projekt muljetavaldav. “Riskivabu projekte ei ole olemas,” märkis Hallik, kui prokurör küsis tema käest, kas enne investeeringut ka riske hinnati.

Enus sattus investorite hulka, kuna tegeles infrastruktuuri ehitusega ja Gildil oli Aserbaidžaani projekti raames vaja nõu ja abi. Hallik tõdes, et tema ei ole arvanud, et tegu on petuskeemiga, ning ei arva seda siiamaani. Mõlema juhatuse liikme eesmärk oli teenida projektiga raha.

Gild Financial Advisory Servicesi nõustamisosakonna juht ja Gild Partnersi endine omanik Lauri Isotamm ei osanud kohtuistungil öelda, mida tegi Gild valesti, et projekt läbi kukkus. “Keeruline öelda. Pettuste eest ei ole keegi kaitstud,” nentis Isotamm. “Meie oleme olnud hea mainega investeerimispank ja keegi ei ole varem pretensioone esitanud.”

Isotamme sõnul on Gild samasugune kannataja nagu investorid. “Ajaleheveergudel räägitakse meist kui petturitest, aga meie oleme petturite ohvrid,” lausus ta. Isotamme sõnul on kahetsusväärne, et nii suur hulk raha on kaduma läinud, kuhu see liikus, on raske öelda.

Kriminaalasjas on investeerimiskelmuse süüdistus esitatud Erki Piirsalule, kelmusele kaasaaitamises Tõnis Haavelile, Harles Liivile ja Šarunas Skyriusele (Gild Bankersi töötajate baasil loodud Gild Corporate Finance’i partner Leedus – toim), lisaks sai süüdistuse AS Gild Financial Advisory Services.

Tõnis Haavel ütles pärast kohtuistungit, et tema Bakuu-afääri investeerimiskelmuses süüdistamine on naeruväärne. Ta ei soovinud kommenteerida, kuidas kohtuprotsess on teda mõjutanud. “Käige, kuulake, ja ise näete lõpus, mis tegelikkus on.”

Haavel ja tema partnerid lubasid 2007. aastal investoreile, et Aserbaidžaanis maad ostes õnnestub teenida investeeritud rahalt 70protsendine tootlus. Pärast seda pole investorid oma raha näinud. Suuremad investorid on Hans H. Luik ja Marcel Vichmann. Peale nende on projekti investeerinud hulk Eesti tuntud ärimehi ning Leedu, Norra ja Kanada investoreid.

 

Lootstandvad Bakuu võlakirjad

2007. a korraldas Gild Financial Advisory Services kinnise OÜ Seaside Residence Bakuu võlakirjade emissiooni mahus 16,5 miljonit eurot. Kaasatava raha eest oli plaan osta 147 hektarit maad Aserbaidžaanis Bakuu oblastis, kehtestada detailplaneering, ehitada välja infrastruktuur ning siis maa müüa.emissiooni korraldamise käigus ilmnes asjaolusid, millest ei teavitatud prokuratuuri selgitusel potentsiaalseid investoreid ega katkestatud emissiooni.Süüdistatavatele esitatud valeandmed näitasid pakkumist soodsamas valguses, motiveerides investeerima.Raha laekus kokku üle 12 miljoni euro.Lõpuks jäid investorid oma rahast ilma ega teeninud kasumit, mida lubati. Kriminaalmenetluses on tsiviilhagi esitanud üle kolmekümne kannatanu.