• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Aasta finantsjuht: LHV üllatab sel aastal veel kindlasti!

    Aasta finantsjuht Meelis Paakspuu töötab LHVs.Foto: Urmas Kamdron

    Meelis Paakspuu on LHVs finantsjuhina töötanud vaid poolteist aastat, kuid selle ajaga saanud hakkama teoga, millega saavad hoobelda vaid väga vähesed Eesti finantsjuhid - möödunud aastal viis ta panga edukalt börsile.

    Kui Meelis Paakspuu parima finantsjuhi konkursi finaali jõudis, andis ta mõista, et tegelikult olid kolleegid juba enne teda suure töö ära teinud. „Selles mõttes tuli võit üllatusena, et juba nominatsioon ise oli üllatus,“ tunnistas LHV finantsjuht Paakspuu Äripäevale. „Jah, LHV-l oli sel aastal supertootlus, aga siin oli ka teisi väga häid kandidaate,“ jäi ta tagasihoidlikuks.
    Järgneb intervjuu Meelis Paakspuuga.
    Teil oli võimalus finantsjuhina ettevõte börsile viia. Kas börs on nii-öelda finantsjuhi Püha Graal?

    Rääkides LHV aktsiast ütles Meelis Paakspuu, et suur ralli eelmisel aastal tuli ka talle endale üllatusena. Ta tunnistas, et oleks olnud rohkem rahul, kui tõus poleks nii kiire olnud. Samas on tänaseid numbreid vaadates hind ka sisuga täitunud ning aktsial on peale platool püsimist kindlasti veel kasvupotentsiaali.

    Nagu ma juba ütlesin, siis mina üksi LHV-d börsile ei viinud – börsileminekuga tegeldi enne mind aastaid ning ma tegin nii-öelda lõpuosa. Aga ega ei ole väga palju selliseid suuri asju. Börsile minek on ühe ettevõtte jaoks üks tipphetki – teisi nii säravaid tegevusi naljalt ei ole. Järgmine, mis sellise emotsiooni annaks, oleks näiteks mõne ettevõtte ülevõtmine.
    Mis tunnustusse puutub, siis Eesti mõistes väga palju teisi autasusid finantsjuhile pole, teistes riikides ehk küll.
    LHV-l on oma võlakiri, oma aktsia ja sel aastal ka väga head majandustulemused – kuhu siit edasi liikuda annab?
    Kui vaadata LHV turuosa, siis see on 3-4 protsenti – olenevalt sellest, kas vaatame hoiuseid või mõnd muud segmenti. Väikseid mõtteid on, kuhumaale võiks kas või LHV börsi kapitaliseerimisega jõuda, aga paljude asjade puhul on tegu kaugete unistustega, millest on vara rääkida.
    Kas LHV-lt on ka sel aastal üllatusi oodata?
    Päris kindlasti üllatame! Me poleks muidu LHV. Vaatame uutesse äridesse, proovime kõik järgi – see on meie ärimudelisse sisse kirjutatud. Aga veel ei saa täpsemalt öelda.
    Kas on ka mingi asi, mille katsetamise puhul LHV risti ette lööb?
    No me oleme krediidiasutus ja varahaldusasutus, see tähendab, et meil on õiguslikud piirangud peal. On koht, kuhu me sisse ei lähe, need on SMS-laenu tüüpi ärid. Aga muidu küll – kui näeme, et tegu on hea asjaga, siis miks mitte proovida?
    Mainisite auhinna kättesaamisel, et teile tuleb iga päev 100 lehekülge regulatsioone. Kuidas te sellega toime tulete?
    Meil on juriidiline osakond ja eks iga asja puhul tuleb vaadata, kelle vastutusalasse see jääb. See siis töötab selle läbi. Kahjuks tuleb sel ja järgmisel aastal palju uusi asju, mis muudavad ka finantsmaaailma. Eelkõige võivad need muuta kasumiaruandeid.
    Praegu räägitakse pensionifondidest ja sellega seoses, et kas Eestisse tasub investeerida. Kas siis tasub?
    Eestisse tasub muidugi investeerida. Meil pole küll nii palju börsiettevõtteid, kuhu pensionifondid investeerida saaks. Ainus võimalus on siis see, et fondid investeeriks otse ettevõtetesse, mida börsil pole.
    Kui lihtne on Eestis turuosa laiendada?
    See on keeruline küsimus. Kui vaadata numbreid, siis kasv on olnud ulmeline ja tundub, et see pole üldse keeruline. Aga kui vaatame tööd, mis selle taga on, siis on pilt teine.
    On teil finantsjuhina veel eesmärke, mille poole püüelda?
    Neid on palju! LHVga tahaks tublisti kasvada. Nii Eesti turul kui ka vaadata, kuhu meie kliendid liiguvad. Olla innovatiivne. LHV on täna maailma mõistes nii väike pank, et suured turud pole meile veel avatud. Aga me tahaksime teha LHVst midagi suurt.
    Kas Eesti ettevõtetel tasub börsile tulla?
    Meelis Paakspuu on veendunud, et muidugi tasub. Riigiettevõtetega on tema sõnul natuke teine lugu: seal saaks näiteks väiksema osa börsile tuua. Aga börsile minek on ettevõttele ainus võimalus, et arengut kiirendada, leiab ta. Loomulikult tuleb investeerida ning lisaks on ka avalikustamise nõue, aga seda ei tasu tema sõnul karta.
    Börsileminek on suur töö, aga boonusena saavad juhid selle käigus oma ettevõttest teada asju, mida varem ei teadnud – see on kahtlemata positiivne. „Ma saan LHV börsilemineku puhul vaadata ainult viimast veerandit, teised ¾ saan hinnata tahavaatepeeglist. Tööd on palju, kuid see pole võimatu. Kui teha aruanded korralikult ära, kui teha selge plaan, siis on täiesti võimalik Eestis ettevõte aasta-pooleteisega börsile viia.
    Paakspuu from Äripäev on Vimeo.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ene-Margit Tiit: on aeg kaaluda avantüristlikke ideid
Just praegu on asjakohane pöörata tähelepanu Eesti teadlaste uusimatele tulemustele, ettepanekutele ja projektidele energeetika vallas, kirjutab rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Just praegu on asjakohane pöörata tähelepanu Eesti teadlaste uusimatele tulemustele, ettepanekutele ja projektidele energeetika vallas, kirjutab rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
JPMorgani analüütik: aktsiahinnad ronivad august välja
JPMorgan Chase & Co mõjuka analüütiku Marko Kolanovici sõnul tõusevad aktsiahinnad tagasi ja majanduslangust tänavu ei tule.
JPMorgan Chase & Co mõjuka analüütiku Marko Kolanovici sõnul tõusevad aktsiahinnad tagasi ja majanduslangust tänavu ei tule.
Kristi Saare juhtidele: sul on juba piisavalt, aita nüüd teisi
Teil kõigil on piisavalt raha, nüüd on aeg aidata ka teistel selleni jõuda, rääkis Naisinvestorite Klubi asutaja ja eestvedaja Kristi Saare Pärnu juhtimiskonverentsil.
Teil kõigil on piisavalt raha, nüüd on aeg aidata ka teistel selleni jõuda, rääkis Naisinvestorite Klubi asutaja ja eestvedaja Kristi Saare Pärnu juhtimiskonverentsil.
Muljetavaldav debüüt: uus Range Rover Sport näitas närvekõditava etteaste käigus oma tegelikku võimekust
Uus Range Rover Sport seljatas oma ülemaailmse debüüdi raames järjekordse närvekõditava väljakutse, ronides Islandil üle maailma suurima omataolise Karahnjukari tammi, pistes samal ajal rinda 750 tonni minutis langevate veevoogudega. Kriitilistel hetkedel haarduvuse kadumine tähendanuks uue sportliku linnamaasturi roolis istunud James Bondi ametlikule kaskadöörile Jessica Hawkinsile 90-meetrist langust tammi ülevoolukanali põhja.
Uus Range Rover Sport seljatas oma ülemaailmse debüüdi raames järjekordse närvekõditava väljakutse, ronides Islandil üle maailma suurima omataolise Karahnjukari tammi, pistes samal ajal rinda 750 tonni minutis langevate veevoogudega. Kriitilistel hetkedel haarduvuse kadumine tähendanuks uue sportliku linnamaasturi roolis istunud James Bondi ametlikule kaskadöörile Jessica Hawkinsile 90-meetrist langust tammi ülevoolukanali põhja.
IMF ennustab Eestile veel karmimat hinnatõusu, kui ise kartsime
Põhilised probleemid Eestis on hinnatõus ja otsuste langetamine. Viimane peaks aitama inimestel inflatsiooniga toime tulla, kuid vältima hinnatõusu õhutamist.
Põhilised probleemid Eestis on hinnatõus ja otsuste langetamine. Viimane peaks aitama inimestel inflatsiooniga toime tulla, kuid vältima hinnatõusu õhutamist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.