Äripäev • 23. detsember 2018 • 2 min
Jaga lugu:

Kas sotsiaalmeediat tohib kasutada taustauuringuks?

Õigusteadlased ja seadusandjad arutlevad, kust jookseb piir tööandja ja kandideerija õiguste vahel seoses sotsiaalmeedia kasutamisega, vahendab sekretär.ee.

Osa Euroopa riike piirab tööandja õigust kasutada sotsiaalmeediat (sealhulgas Facebooki) tööle kandideerija tausta uurimiseks.  Foto: Reuters/Scanpix

Kas tööandjal on õigus jälgida tööle kandideerija sotsiaalmeedia profiili ning kuivõrd on kandideerijal õigus nõuda, et selline jälgimine ei toimuks?

Üldine arvamus on, et isegi juhul, kui isik paneb internetti üles privaatset informatsiooni, kaotab ta õiguse privaatsusele, kui teave on avalikult kättesaadav.

Euroopa Liidus on andmetega seonduvad reeglid fikseeritud andmekaitse direktiivis. Direktiivis sätestatud põhimõtete kohaselt on andmete kogumisel piirangud, andmeid tuleb koguda seadusega kooskõlas ja reeglina andmesubjekti teadmisel ning nõusolekul. Kuna direktiiv reguleerib andmekaitse üldisi miinimumtingimusi, on Euroopa Liidu liikmesriigid näiteks töötaja ja tööle kandideerija õiguste reguleerimisel kehtestanud küllaltki erinevaid seadusi. Samuti ei ole selles valdkonnas ühistel põhimõtetel kujunevat kohtupraktikat.

Osa riike piirab tööandja tegevust

Enamik Euroopa riike ei oma spetsiifilist regulatsiooni, mis näeks ette, kas ja millistel tingimustel on tööandjal õigus kontrollida tööle kandideerija tausta internetti (sh sotsiaalmeediat) kasutades. Tavapäraselt tuleb esitatud küsimused lahendada andmekaitset või töösuhet käsitlevate õigusaktidega.

Üldreeglina ei ole isikul õigust privaatsusele, kui tema kohta käiv teave on avalikult kättesaadav. Siiski on Euroopas ka riike, mis piiravad tööandjate õigust jälgida töötajaid ja tööle kandideerijaid sotsiaalmeedia vahendusel.

Näiteks Soomes on seadus, mis kaitseb täiendavalt töötajate õigust privaatsusele. Seadus kohustab tööandjat koguma isiklikke andmeid töötaja kohta peamiselt isikult endalt. Selleks, et uurida isiku kohta ka muudest allikatest, peab tööandja saama töötaja nõusoleku. Soome andmekaitse ombudsmani otsuse kohaselt ei saa tööandjad kasutada interneti otsingumootoreid (näiteks Google'it) selleks, et koguda tööle kandideerija kohta taustainformatsiooni.

Eestis ei ole eraldi regulatsiooni

Eestis aga ei ole regulatsiooni, mis näeks ette, kas ja millistel tingimustel võib tööandja kontrollida töötaja ja tööle kandideerija interneti, sh sotsiaalmeedia kasutust.

Töölepingu seaduse järgi võib tööle kandideerijalt saada vaid neid andmeid, mille puhul on tööandjal õigustatud huvi. Tööandja õigustatud huvi puudumist eeldatakse eelkõige küsimuste puhul, mis puudutavad ebaproportsionaalselt töölesoovija eraelu või mis ei ole seotud sobivusega pakutavale töökohale. Lepingueelsete läbirääkimistele kohaldatakse ka võlaõigusseaduses sätestatut, mille alusel peavad pooled muu hulgas arvestama mõistlikult üksteise huvide ja õigustega.

Andmekaitse Inspektsiooni selgituste kohaselt tähendab see, et seadus ei keela tööandjal uurida kandidaadi kohta andmeid avalikest allikatest, kuid kandidaat võib nõuda, et tööandja sellise tegevuse lõpetaks. Kandidaati tuleb siiski teavitada andmete kogumisest. Kandidaadile tuleb teatavaks teha, mis andmeid ja kust koguti ning kes neid töötleb. Lisaks tööandja teavitamiskohustusele on kandidaadil endal õigus nõuda infot isikuandmete kaitse seaduse alusel ning õigus nõuda andmete parandamist.

Pikemalt saab lugeda sekretär.ee-st.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt