Perensi mantlipärija langetas karmi otsuse

Swedbanki nõukogu otsustas teadmata ajaks peatada panga juhi Robert Kiti volitused. Karmi otsuse langetanud nõukogu eesotsas on Charlotte Elsnitz. Kui Kiti palk tiksub edasi, siis panga ukse pidi enda järel jäädavalt kinni panema Priit Perens, kes istus panga nõukogus ja töötas Swedbanki krediidiorganisatsioonis. Sinna liikus Perens paar aastat tagasi Balti panganduse juhi kohalt. Perensi mantlipärijaks sai toona just Elsnitz, kes enne seda oli Balti panganduse finantsjuht.

Mida teadsid väidetavast rahapesust Kitt ja Perens? See oli üks küsimus paljudest, millele Elsnitz teisipäeval ei vastanud, piirdudes järjekindlalt käimasolevale juurdlusele viitamisega.

Elsnitzilt ei tulnud ka selget vastust, kas sarnaseid otsuseid tuleb veel. „Ma ei spekuleeri praegu selle üle. Sisejuurdlus käib ja selle üks osa on teha uurimist kõigi nurkade alt ja valdkondade kaupa,“ ütles ta.

Kui Perens 2017. aasta suvel Balti pangandusest lahkus, tekitas see pangandusega seotud inimestes küsimusi. „Liigub igasuguseid jutte,“ märgiti mullu Äripäevale. Perens ise keeldus kommentaaridest.

Veel varem juhtis Perens pikalt Swedbank Eestit ja seda aastatel, mis oli just fookuses Rootsi ajakirjanike sel aastal avaldatud artiklis. Perens oli Swedbank Eesti juht aastatel 2008–2014, Rootsi riigitelevisioonile lekitatud materjalid pärinesid aastatest 2007–2015.

Samal ajal juhtis pikemalt Balti pangandust Birgitte Bonnesen, kes võttis töö üle Hakan Bergilt. Enne Bergi vedas Balti pangandust Erkki Raasuke.

Bonnesen liikus 2015. aastal grupi juhiks – tänavu ta küll kaotas rahapesuprobleemide tõttu selle koha. Rootsi ajakirjanikud märkisid enne seda, et Bonnesen pidi pangas toimuvaga kursis olema. Eriti kui arvestada, kui pikalt ta Balti pangandust juhtis.

Perens hakkas Balti panganduse eest vastutama pärast Bonneseni. Perensi töö Swedbank Eesti juhina võttis üle 2010. aastast ettevõtete pangandust vedanud Robert Kitt.

Perens läks Balti pangandust juhtima tormilisel ajal, sest Swedbank maadles Lätis rahapesumuredega. Juba järgmisel, 2016. aastal trahvis panka Läti finants- ja kapitalituru komisjon ning Swedbank pidi välja käima 1,4 miljonit eurot. Nimelt põrus Swedbank klientide tehingute kontrollimises ehk jutt oli rahapesu ja terrorismi tõkestamise seaduse mittejärgimisest. Perens lahkus Balti panganduse juhi kohalt.

Swedbank Eesti nõukogu juht Charlotte Elsnitz ei öelnud, kui palju pangakontosid on Swedbank Eesti sulgenud sel aastal pärast rahapesuskandaali algust. „Ma arvan, et … Teate, ma ei saa sellele küsimusele vastata. Me ei spekuleeri selle üle,“ ütles Elsnitz.

Äripäev on kirjutanud, kuidas Swedbank sulgeb rahapesuskandaali keskele sattunud Narva ettevõtte Argo Trading konto, sest firma tegevus on ähmane. Samuti peab rahapesuskandaalis räsitud Swedbank kohtulahinguid ettevõtjatega, keda vihastas kontode kinnipanek. Kohtutee on jalge alla võtnud näiteks Tavid ja selle tütar TavexWise, samuti maksunõustaja Avidbiz, mis on valmis vaidluse Euroopa Kohtusse viima.

Swedbankil on keeruline aeg. Käib sisejuurdlus, samuti teevad nii Eesti kui ka Rootsi finantsinspektsioonid kohapealset kontrolli. Rootsi majanduspolitsei uurib siseinfo lekitamist, uurimisega tegelevad ka Ameerika Ühendriikide ametivõimud. Lisaks võttis siinne prokuratuur Danske kriminaalasja juurde Swedbanki kohta saabunud info.

Swedbank Eesti uue juhina alustab Olavi Lepp, kes oli eelmisel aastal rahapesu tõkestamise eest vastutav juhatuse liige ja arendas mitut rahapesu tõkestamise protsessi. Lepale jäi juhikoha vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks aega mõni tund. „Suuri kõhklusi ei olnud,“ lausus ta. „Mõistan väga hästi, millistel asjaoludel siia positsiooni astun. On teatav ärevus, aga püüame sellega ka töötada.“

Küsimusele, kas suunis juhtidest loobumiseks tuli Rootsist, vastas Lepp, et Eestis asuva panga nõukogus istuvad aktsionäride esindajad. „Inimesed, kes esindavad Swedbanki gruppi tervikuna, see on omanike otsus,“ lausus ta.

„Proovime teha nii, et midagi maha ei kuku. Et asjad on hoitud,“ ütles Lepp, kes on vestelnud ka kohast ilma jäänud Robert Kitiga. „Kohtun ka täna temaga ja räägime, kuidas asjad mõistlikult üle võtta. Loomulikult rääkisime ka meie ühistest hobidest ja muudest asjadest. Täiesti vaba vestlus oli.“

Lepp ei välistanud Kiti jätkamist mõnel teisel ametikohal. „See sõltub uurimisest ja selle tulemusest.“

Sel talvel Eesti Panga presidendiks kandideerinud Robert Kitt ütles esmaspäeva hilisõhtul Äripäevale, et ükspäev lihtsalt tuleb nõukogu otsus ja nii on.

Kas ta aimas, et nõukogult võib selline otsus tulla? "See on risk, mida võetakse, kui lähed juhatusse," ütles Kitt. "Hommikul ärgates polnud sellest veel aimu. Juhte ikka vahetatakse..."

Kas see tundub ebaõiglane? "Ei tahaks midagi... On olnud privileeg seda tööd teha," lisas ta.

Kahtlused Swedbanki rahapesu kohta algasid tänavu veebruaris, kui Rootsi rahvusringhäälingu SVT uurivad ajakirjanikud leidsid, et kokku 5,8 miljardi USA dollari mahus kahtlast raha on liikunud läbi Swedbanki kontode Balti riikides. Sellest 26 miljonit on seotud Venemaa maksupettustega, mille avastas Sergei Magnitski.

Viie kuu jooksul analüüsisid SVT ajakirjanikud suurt hulka salajasi dokumente, kust leiti kahtlasi rahaliikumisi Danske Banki ja Swedbanki vahel aastatel 2007–2015. Analüüsist tuli välja 50 Swedbanki klienti, kellel on rahapesukahtlus. Bloomberg kirjutas, et 50 kliendi rahaliikumised kannavad selget rahapesukahtluse märki ja nende kaudu liikus raha 4,3 miljardi dollari ulatuses.