Kes võidab inflatsiooni?

Märtsis tõusis inflatsioon euroalas 2,7 protsendini. Siiski pole see number ühesugune kõikide euroala riikide jaoks, vaid keskmine. Ja kuna raha ostujõud langeb ning hinnad aina kerkivad, on riigid astunud samme, et inflatsiooni pidurdada. Kes aga sellises võidujooksus peale jääb?

Iirimaal ulatus inflatsioon märtsis 1,2 protsendini, Eestis 5,1%, Rumeenias 8%, Kreekas 4,3%, Bulgaarias 4,6%,  Hiinas 5,2%, Ameerika Ühendriikides 2,7%. Euroopa Liidu riike, mis on üle euroala keskmise 2,7%, on rohkem kui neid, mis alla selle.

Aga milliseid vahendeid on kasutada, et inflatsiooniga võidelda?

Kui me võrdleme inflatsiooni ja Ameerika aktsiate tootlust 70 aasta vältel, paistab silma, et kui inflatsioon on negatiivne (deflatsioon), siis aktsiate tootlus on olematu. Kui inflatsioon on väike, on ka aktsiate tootlus hea. Kui inflatsioon on aga kõrge, siis näitavad aktsiad väikest tootlust.

Ameerikas kahekordistusid hinnad aastatel 1973-1982. Kaubad ja teenused, mis maksid 1973. aasta alguses 100 dollarit, maksid 1982. aastal 230 dollarit. Henny Youngmanil on selle kohta hea ütlus: “Ameeriklased on saanud tugevamaks. Kui 20 aastat tagasi oli vaja kahte inimest, et tassida kümne dollari väärtuses kaupu, siis tänapäeval saab 5aastane sellega hakkama.”

Kaks head inflatsioonivõitlejat on olnud REIT ja TIPS. Mõlemad investeerimistooted on paraku saadaval ainult USAs. REIT ehk Real Estate Investment Trusts on kompaniid, mis omavad ja korjavad renti äri- ja elamukinnisvaradelt. REITid toimivad kui kinnisvara ühisfondid. Kuigi, et ta pole täiesti ohutu (seda tõestas ka meile kinnisvarakrahh), siis läbi ajaloo vaadates, on ta pikemas perspektiivis suutnud hästi inflatsiooniga võidelda

TIPS ehk Treasury Inflation-Protected Securities on USA valitsuse võlakirjad, mis automaatselt kerkivad, kui inflatsioon tõuseb. TIPS’id on riskivabamad kui REITid, sest nad sõltuvad ainult inflatsiooninäitajast ning on täielikult tagatud USA valitsuse poolt. TIPSid on kasulikud, sest nendega saab ennast kindlustada finantskaotuse ja ostujõu languse vastu.

Aga kuld? Kulla hind on näidanud silmanähtavat tõusu ka sel aastal, tõustes üle 1500 dollari untsi eest.  Turuosalised on kindlustanud end raha ostujõu languse vastu, ostes kulda. Samuti on kuld muutunud hinnaliseks seoses maailma suurimate rahandussüsteemide Ameerika ja Euroopa probleemidega.

Maavarad ja energiaaktsiad võivad olla lahendus. On olemas lai valik erinevaid ETF (börsil kaubeldavaid fonde), mis pakuvad palju võimalusi maavaradesse kapitali paigutada.

Inglismaal võib inflatsioon varsti ulatuda üle 5%. Kuid Inglise keskpankurid on mures intressimäärade tõstmise pärast, kuna suuremad laenamiskulud võivad mõjuda halvasti inglaste majandustaastumisele.

Vaatamata sellele, et Hiina on mitmel korral karmistanud enda monetaarpoliitikat, jätkub inflatsioon maailma suuruselt teises majanduses tõusmist. Miljardärist investor George Soros on Hiina kohta väitnud, et sealne inflatsioon on kontrolli alt väljas. Hiina otsus hoida enda valuutat kunstlikult madalana on tõstnud inflatsiooni sinna, kus valitsus on kaotanud kontrolli selle üle.

Keskpankade võidujooks inflatsiooniga võib kujuneda riskantseks, sest nagu Inglismaa puhul, võivad suuremad laenamiskulud riigi majandustaastumisele halvasti mõjuda. Sellisel juhul võivad riigid jääda kaotajaks võidujooksus inflatsiooniga.