• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suitsetamisest loobumine nõuab eneseületamist

    Õismäe polikliiniku perearst Katrin Raa on tohter, kellel on suitsetavate patsientide äratundmiseks hea nina. Kui patsient jääb pikalt vinduma või kui tema riided haisevad tubaka järele, koputab ta käskivalt lauale ja käsib suitsetamine maha jätta. Et arsti käsk on mõjusam kui abikaasa lõputu jutt, siis on tema nõudmist rõõmustavalt sageli ka täidetud.
    Tegelikult tahaks suitsetamisest lahti saada üheksa suitsetajat kümnest, kuid nad kardavad, et ei saa hakkama. ?Paljud neist saaks küll, kui ainult tahtmist jätkuks,? väidab Raa. Näiteks ei tohiks loobumine raskusi valmistada 17aastasele tütarlapsele, ka 60aastane pensionär peaks hakkama saama. Kõige raskem on suitsetamist maha jätta neil 40-50aastastel, kes pingelist tööd teevad. Siit näpunäide ettevõtete juhtidele: kui loote oma ettevõttes pingevaba õhkkonna ja ergutate kasvõi väikeste preemiatega mittesuitsetajaid, siis suitsetavad teie töötajad vähem ja suitsupausidele kulub samuti vähem aega.
    Raa sõnul on aga iseenese kindel tahe mahajätmise õnnestumise esimene tingimus. Tavaliselt muudab suitsetajaid rahutuks ja sunnib mahajätmise peale mõtlema mõni terviserike ? olgu see siis lõputu külmetushaiguste põdemine või esimene infarkt. Kuid mitte alati. Näiteks väitis mees, kelle üks tubakast rikutud kops oli ära opereeritud, et tal pole mahajätmiseks mingit stiimulit. ?Sellisele ei teegi selgeks, mis see stiimul on,? märgib Raa.
    Sest kes suitsetada tahab, leiab põhjuse alati ? enamasti öeldakse endal olevat raske ja närviline elu, teinekord tuuakse ettekäändeks, et kõik kodus nagunii suitsetavad.
    Imerohtu, mis sigarette unustama paneks, pole olemas. Soovitatud on igasuguseid mooduseid ? näiteks iga päev teatud arv sigarette vähem tõmmata, algul lahjade sigarettide peale üle minna jm. Kuus aastat suitsetamisest loobujaid nõustanud Katrin Raa nendesse meetoditesse ei usu: ?Nad tõmbavad iga päev vähem sigarette, kuni jõuavad 5-6 suitsuni päevas ? kuid sellest enam lahti ei saa. Ka light-sigarettide etapp ei aita enamasti lõplikult suitsetamisest lahti saada.?
    Tihti proovitakse suitsetamist maha jätta mitu korda. Kui esimene mahajätmine ei õnnestu, pole veel midagi lahti. Kui mahajätmise soov on kindel, tasub alati uuesti proovida.
    Kodused võiksid mahajätjasse mõistvalt suhtuda ja tema närvilisusehood välja kannatada. Pikaajalistel suitsumeestel võib esineda võõrutusajal südamepekslemist ja öist higistamist. Need, kes seda kardavad, võivad osta apteegist Nicorette-plaastreid. Need sisaldavad pisut nikotiini, mis aitab organismil nikotiininälga leevendada, kuid neis pole sadu muid tubakasuitsus leiduvaid mürgiseid aineid. Plaaster annab ka kindlustunde, et midagi hullu ei saa juhtuda.
    - Iga hommikul kleebitakse õlale või mujale kehale uus plaaster, mis võetakse õhtul maha.
    Esimesed 2-3 nädalat kasutage kõige tugevamat, 15 mg nikotiiniannusega plaastrit.
    Järgmised 3-4 nädalat kasutage keskmist, 10 mg nikotiiniga plaastrit.
    Edasi võtke kasutusele 5mg plaaster.
    Kogemus näitab, et kolmekuulisest plaastri kandmisest piisab kindlasti, kusjuures tavaliselt saab isegi lühema ajaga hakkama.
    Lisaks võib närida Nicorette-nätsu, kui selle maitse on vastuvõetav.
    Osa loobunuid hakkab pärast suitsetamise mahajätmist hirmus palju köhima ja kardab, et on tervise hullemaks teinud. Tegelikult on see loomulik. ?Hingamisteede limaskestadel on ripsepiteelid, mille ülesanne on röga välja toimetada. Suitsuving halvab nad liikumatuks. Kui suitsetamine maha jätta, hakkavad nad jälle tööle ja aitavad organismil mürkidest lahti saada. Sellepärast hakkavadki paljud pärast loobumist rohkem köhima.? Hiljem köha kaob.
    Raa leiab, et tubakast lahti ütlemine on suurem katsumus hingele kui kehale. Kindel on aga, et suitsetamisest loobumisega võidab ainult teie tervis. Kes kuidagi pahast harjumusest lahti ei saa, tõmmaku vähemalt lahjasid filtriga sigarette, soovitab Raa.
    Nõuannet suitsetamisest loobumise kohta saab Vähiliidu tasuta telefonil 800 2233 iga päev kell 10?12 ja 18?20.
    Suitsetamisest ei teki nii suurt kahju kui alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest. Alkoholibuum, mis kahjustab inimest kõige paremas tööeas, on meil alles tulemas.
    Ka suitsetamise kahjulikkus on raudselt tõestatud, kuid see ilmneb vanemas eas.
    Suitsetamise ärakeelamise propaganda jääb edutuks, nii nagu pole kusagil toiminud alkoholi ja narkootikumide keeluseadused. Kasu on vaid heast selgitustööst. Arstina pole ma kindel, kas kahjulikum on mõistlik suitsetamine või kuni mitmekümne kilone ülekaal, mis pärast mahajätmist tekib.
    Muide, piip ja sigar pole nii kahjulikud kui sigaret, sest neid ei tõmmata alla.
    Oma suitsetamist püüan piirata, võimaluse korral tõmban piipu. Kui on rahulik aeg, tõmban 4-5 sigaretti päevas, aga on aegu, kus kulub pakk päevas ? mitte niivõrd pingelise töö kui väsimuse tõttu.
    Autor: Eha Laanepere
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
YITi töötajate usaldusisik: eestlasi lastakse Soomes endiselt üle
Soome ehituskontserni YIT töötajate usaldusisiku Jussi Sakari sõnul on peamised tööjõudu puudutavad halli majanduse probleemid seotud kolmandate riikide töötajatega, kuid endiselt lastakse Soomes üle ka eestlasi.
Soome ehituskontserni YIT töötajate usaldusisiku Jussi Sakari sõnul on peamised tööjõudu puudutavad halli majanduse probleemid seotud kolmandate riikide töötajatega, kuid endiselt lastakse Soomes üle ka eestlasi.
A. Le Coqi juht: riik ei tule mulle ütlema, mida ma pean sööma ja mida mitte
Kui Arenguseire Keskuse raportit kajastavas artiklis kirjeldati võimalust tuua päevakorda rahvatervise maks, mis tähendab maksu suhkru- ja rasvasisalduse eest, siis joogitööstuse A. Le Coq tegevjuht Tarmo Noop peab valeks toiduainete klassifitseerimist headeks või halbadeks.
Kui Arenguseire Keskuse raportit kajastavas artiklis kirjeldati võimalust tuua päevakorda rahvatervise maks, mis tähendab maksu suhkru- ja rasvasisalduse eest, siis joogitööstuse A. Le Coq tegevjuht Tarmo Noop peab valeks toiduainete klassifitseerimist headeks või halbadeks.