Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Telekomi aktsionärid kaotanud 12 mld krooni
Aasta tagasi maksis Eesti Telekomi aktsia börsil 155 krooni, mis on aktsia ajalooliselt kõrgeim tase. Ettevõtte turuväärtuseks oli siis 21,3 miljardit krooni.
Eile sulgus aktsia 67,25 krooni tasemel ehk aastatagusest 60% madalamal tasemel. Telekomi turuväärtus on aastataguse perioodiga võrreldes kahanenud enam kui poole võrra 9,2 miljardi kroonini.
Suurima aktsiapaki omanik Eesti riik on aastaga kaotanud 3,3 miljardit krooni ehk enam kui poole aasta eest pensionideks makstava raha.
Aktsiate avalikus emissioonis kaks aastat tagasi maksis Telekomi aktsia 85 krooni.
?Kurb, et aktsia turuhind on ostuhinnast madalamal tasemel,? lausus Eesti Telekomi väikeaktsionär, statistikaameti pressiesindaja Heikki Kirotar, kes just paar päeva tagasi pidi õpingute finantseerimiseks osa aktsiaid ära müüma.
Siiski on ta arvamusel, et praegune hinnalangus on lühiajaline tagasiminek, mis pikaajalist investorit ei tohiks heidutada. ?Ma küll ei unista, et aktsia hind tõuseb samuti nagu Microsoftil või IBMil, kus väikeaktsionärid saavad miljonärideks, aga minu jaoks on Telekomi aktsia pikaajaline projekt ja ma loodan, et aitab pensionipõlves normaalset elustandardit hoida,? lausus Kirotar.
Analüütikute sõnul ei ole Telekomi kiiret hinnatõusu lähemas tulevikus oodata, sest vaatamata sellele, et Eesti Telekomil ei ole kapitaliprobleeme ja suurt võlakoormat nagu paljudel teistel sama sektori ettevõtetel, liigub aktsia siiski samas voolus nende aktsiatega.
Euroopa telekomide probleemid ei ole aga nii lihtsalt lahendatavad. Algselt suurt tulu tõotanud kolmanda põlvkonna mobiilside litsentside hankimiseks kulutasid firmad oksjonitel ligi 1,8 triljonit krooni. Praegu enam väljavaated nii roosilised ei ole ning laenukoorma all ägavate firmade reitinguid on kärbitud ja oksjonivõitjate aktsiad on noolena allapoole sööstnud.
Deutche Telekomi, France Telecomi ja British Telecommunicationi juhid võivad oma kohtadest ilma jääda, sest suutsid akumuleeritud võlakoormat eelmisel aastal suurendada 2,6 triljoni krooni võrra.
Mõned analüütikud usuvad, et nende firmade kaotustest ülesaamine võtab vähemalt kümme aastat, kui see üldse õnnestub, kirjutas eilne Washington Post Online.
Eesti Telekomil küll selliseid probleeme ei ole, kuid sektorile vastupidises suunas aktsia liikuda ei suuda.
Ühispanga analüütik Sander Danil kinnitas, et Telekomi aktsiat võiks küll tasapisi ostma hakata, kuid kiiret aktsia hinna tõusu ei ole mõtet loota.
Konkurentsi avanemisest tingituna ootavad analüütikud Telekomilt sellel aastal kasumi vähenemist, kuid see suundumine on hinnaootustesse juba sisse arvestatud. Telekomi aktsia fundamentaalselt põhjendatud hind peaks analüütikute sõnul olema ligi poole kõrgem praegusest turuhinnast.