Kolmanda kvartali SKT kasv oodatust suurem

Statistikaameti eile avaldatud esialgse hinnangu kohaselt kasvas Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) kolmandas kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4,9 protsenti.

?Kolmanda kvartali majanduskasv on hea üllatus ning tõstsime tänavuse aasta majanduskasvu prognoosi selle tulemusena varasemalt 4,7 protsendilt 4,9 protsendile,? lausus Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing.

?Kolmas kvartal läks hästi ja paremini tänu ilusale ilmale, mis eratarbimist soodustas, lausus Trigon Marketsi peaanalüütik Toomas Reisenbuk. Ilmast tingitud erakorralisuse arvele võib tema hinnangul saavutatud tulemusest kirjutada kuni protsendipunkti.

Investeerimispanga Suprema analüüsi osakonna juhataja Veikko Maripuu sõnas, et välisnõudluse vähenemist arvestades püsis kolmandas kvartalis majandus tugevana sisetarbimise, eeldatavalt eratarbimise najal, kuid pikka aega ei suuda majanduskasv sisenõudluse najal suuri kasvunumbreid näidata ja välisnõudluse vähenemine annab hoobi ka sisenõudlusele.

Kuna eile avaldatud statistikaameti majanduskasvu andmed on esialgsed ega sisalda täpsustusi sektorite kaupa, on analüütikute sõnul raske majanduse olukorrale tervikuna adekvaatset hinnangut anda.

?Selle asemel, et tervet koera näidata, näidati meile sabaotsa, mis juhtumisi oli valge, kuid selle põhjal ei oska me otsustada, mis värvi koer ise on,? lausus Kunsing.

Suur küsimärk on analüütikute sõnul varude muutus. Kahes esimeses kvartalis toetas varude keskmisest kiirem kasv majanduskasvu märkimisväärselt. Selline kasvumootor ei ole aga jätkusuutlik.

?Kui kolmandas kvartalis on jälle varud suurenenud, siis ei ole see küll hea märk, sest tähendaks probleemide kuhjumist tulevaste perioodide jaoks,? lausus Kunsing.

Toomas Reisenbuki sõnul ei arvesta statistikaamet oma esialgse SKT kasvu hinnangus varudega, kuid nende olulist vähenemist kolmandas kvartalis ei ole Reisenbuki hinnangul põhjust loota.

Kunsing märkis, et kolmanda kvartali majanduskasv avaldab positiivset mõju kohalikule aktsiaturule, mis viimasel ajal on kerge tõusu läbi teinud muu maailma turgude kosumise tuules.

Analüütikute hinnangul tuleb neljanda kvartali majanduskasvu number kolmanda kvartali omast väiksem. Väga suurt langust aga ei oodata, sest oktoobrikuu tööstustoodangu näitajad ja jaekaubanduse numbrid on olnud üsna tugevad ning ka eksport ja import on vähenenud vähem, kui kardeti.

Reisenbuki sõnul teeb eriti rõõmu, et kui oktoobrikuu ekspordist Elcoteq välja arvata, siis ülejäänud osa ehk traditsiooniline eksport kasvas.

Selle aasta kokkuvõttes peaks majanduskasv keskmisi ootusi arvestades jääma veidi allapoole 5 taset.

Siinse majanduse olukord järgmisel aastal sõltub maailmamajanduse üldisest arengust ja sellest, kuidas läheb meie põhilistel kaubanduspartneritel ? Soomel ja Rootsil.

Arvestades valdavaid ootusi, mille kohaselt järgmise aasta teisel poolel maailmamajanduse olukord paraneb ning majanduskasv kiireneb, peaks olukord paranema ka meil.

Ühispank prognoosib eelpool nimetatud eeldustel järgmiseks aastaks 4protsendilist majanduskasvu arvestustega, et teises kvartalis võib kasv langeda 3 protsendile ning teisel poolaastal kiireneda 5 protsendini.

Trigoni hinnangul jääb majanduskasv järgmisel aastal 3 tasemele.

?Valvsust ei tasu kaotada,? märkis Veikko Maripuu, lisades, et kuna maailmamajanduse jahtumisest tingitud jahenemine jõuab Eestisse mõningase hilinemisega, siis avaldub meil hilinemisega ka maailmamajanduses kasvu taastumine.

Reisenbuki sõnul ei muuda komakohad majanduskasvu tulemuses eriti midagi. ?Kui selle aasta kasvuks saavutame peaaegu 5 ja järgmisel 3, siis on see superhea tulemus, arvestades eurotsooni alla 1 jäävat tuleva aasta kasvuprognoosi. See tähendaks, et Eesti suudab eurotsooni majanduskasvu ületada mitte ainult headel, vaid ka halbadel aegadel,? rääkis Reisenbuk.