Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik kavatseb eratelekanalitelt 20 mln lisakrooni küsida

    Riigikogu arutas eile ringhäälinguseaduse muudatust, millega tahetakse eratelekanalitelt saada senisest rohkem kokku 20 mln krooni.

    Eesti Televisioonist reklaami kaotamise kompensatsiooniks on Kanal2 ja TV3 2002. aastast maksnud kokku 30 mln krooni ehk mõlemad 15 mln krooni aastas.
    Riigikogu ees esinedes ütles kultuurikomisjoni liige Jaak Allik, et tookord võeti summa arvestamise aluseks, et ETVst reklaami kadumisel on kommertskanalitel võimalik teenida 20 protsenti rohkem reklaamitulu. Arvutamise aluseks võeti ETV turuosa.
    Tookord lepiti kokku kindlas summas, mis ei pidanud igal aastal muutuma.
    Jaak Allik ütles, et uue tasumäära arvestamisel pidas komisjon õigeks 2001. aastal saavutatud olukorra taastamist ning määrata tasu uueks suuruseks 25 miljonit krooni ühe loa eest, mis moodustaks 2005. aasta konservatiivselt prognoositud reklaamitasust taas 16,8%.
    Allik ütles, et ühtlasi kasvaksid ka kohalikud teleringhäälingu loa tasumäär 10 miljonilt 15 miljonile ja rahvusvahelise ringhäälingu loa tasumäär 15 miljonilt 25 miljonile kroonile.
    'Pakume välja ka mudeli, mille abil saaks edaspidi korrigeerida ringhäälinguloa tasu ringhäälinguseadust muutmata,' ütles Allik. Kultuurikomisjon pakub välja, et seadusse tuleb kirjutada tasu täpsutamine igal aastal sisemajanduse koguprodukti kasvu koefitsiendi võrra.
    Sealjuures on kavas lähtuda põhimõttest, 1 protsent SKP kasvu toob kaasa 2 protsenti telereklaamitulu mahu ja seega ka tulu kasvu. 'Siit lähtudes jaguneks iga-aastane täiendav tulu seega riigi ja eratelekompanii vahel proportsionaalselt üks ühele, pool riigile ja pool niiöelda endale,' ütles Allik.
  • Hetkel kuum
Ekspert: ärme rabista kohustuslike e-arvete jõustamisega
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Ettevõtetel tasub juba praegu lepingus paika panna arve esitamise viis, muidu võib valitsusest riigikogu menetlusse saadetud eelnõu järgi enese teadmata nõustuda e-arve esitamise kohustusega, kirjutab äriõiguse ekspert ja kauaaegne ettevõtjate õigusnõustaja, advokaadibüroo RASK partner Annika Vait.
Kolm tulusat aktsiat Nasdaqi sajast suurimast ettevõttest
The Motley Fooli analüütikud valisid Nasdaq-100 indeksi ettevõtete seast kolm, mille aktsiatesse tasuks mais investeerida.
The Motley Fooli analüütikud valisid Nasdaq-100 indeksi ettevõtete seast kolm, mille aktsiatesse tasuks mais investeerida.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Rektor: tehisintellektile saab anda osa juhtimisülesandeid
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Mainori rektor Andrus Pedai andis ülevaate, kuidas saaksid juhid kasutada tehisintellekti enda töö hõlbustamiseks.
Juhtimisekspert: enne muudatuste tegemist peab jalgealune stabiilne olema
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Küsimusele, kuidas käib ettevõtte muutuste suhtes vastupidavamaks muutmine, ütleb organisatsioonijuhtimise ekspert Liina Randmann saates “Rohepöörde praktikud“, et sellist ühest retsepti, et “hakkame nüüd nii tegema ja korras!”, ei ole.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Automaksu muudatus: esialgu tuleb vähem maksta
Mootorsõidukimaksu eelnõusse tuleb rahandusministri sõnul kaks põhimõttelist muudatust: registreerimistasu tuleb tasuda üks kord ka Eesti liiklusregistris juba olevate sõidukite müügil ning juriidiliste isikute sõiduautode ja kaubikute maks hakkab samuti sõiduki vanusega vähenema, teatas rahandusministeerium.
Mootorsõidukimaksu eelnõusse tuleb rahandusministri sõnul kaks põhimõttelist muudatust: registreerimistasu tuleb tasuda üks kord ka Eesti liiklusregistris juba olevate sõidukite müügil ning juriidiliste isikute sõiduautode ja kaubikute maks hakkab samuti sõiduki vanusega vähenema, teatas rahandusministeerium.
Käärijä ettevõte teenis kena kasumi
Kauppalehti vaatas sisse Soome eelmise aasta Eurovisiooni esineja Käärijä ettevõttesse ja leidis, et tema firma Paidatonriehuja Oy oli 250 000 euroga kasumis.
Kauppalehti vaatas sisse Soome eelmise aasta Eurovisiooni esineja Käärijä ettevõttesse ja leidis, et tema firma Paidatonriehuja Oy oli 250 000 euroga kasumis.