• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik kavatseb eratelekanalitelt 20 mln lisakrooni küsida

    Riigikogu arutas eile ringhäälinguseaduse muudatust, millega tahetakse eratelekanalitelt saada senisest rohkem kokku 20 mln krooni.

    Eesti Televisioonist reklaami kaotamise kompensatsiooniks on Kanal2 ja TV3 2002. aastast maksnud kokku 30 mln krooni ehk mõlemad 15 mln krooni aastas.
    Riigikogu ees esinedes ütles kultuurikomisjoni liige Jaak Allik, et tookord võeti summa arvestamise aluseks, et ETVst reklaami kadumisel on kommertskanalitel võimalik teenida 20 protsenti rohkem reklaamitulu. Arvutamise aluseks võeti ETV turuosa.
    Tookord lepiti kokku kindlas summas, mis ei pidanud igal aastal muutuma.
    Jaak Allik ütles, et uue tasumäära arvestamisel pidas komisjon õigeks 2001. aastal saavutatud olukorra taastamist ning määrata tasu uueks suuruseks 25 miljonit krooni ühe loa eest, mis moodustaks 2005. aasta konservatiivselt prognoositud reklaamitasust taas 16,8%.
    Allik ütles, et ühtlasi kasvaksid ka kohalikud teleringhäälingu loa tasumäär 10 miljonilt 15 miljonile ja rahvusvahelise ringhäälingu loa tasumäär 15 miljonilt 25 miljonile kroonile.
    'Pakume välja ka mudeli, mille abil saaks edaspidi korrigeerida ringhäälinguloa tasu ringhäälinguseadust muutmata,' ütles Allik. Kultuurikomisjon pakub välja, et seadusse tuleb kirjutada tasu täpsutamine igal aastal sisemajanduse koguprodukti kasvu koefitsiendi võrra.
    Sealjuures on kavas lähtuda põhimõttest, 1 protsent SKP kasvu toob kaasa 2 protsenti telereklaamitulu mahu ja seega ka tulu kasvu. 'Siit lähtudes jaguneks iga-aastane täiendav tulu seega riigi ja eratelekompanii vahel proportsionaalselt üks ühele, pool riigile ja pool niiöelda endale,' ütles Allik.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tühja sest karust, siin on investeerimiskonverentsi ägedaimad ostusoovitused
Nädalavahetusel toimunud investor Toomase konverents oli küll pisut karuses meeleolus, kuid pakkus huvilistele siiski hulganisti asjalikke ostusoovitusi ja tarkuseteri.
Nädalavahetusel toimunud investor Toomase konverents oli küll pisut karuses meeleolus, kuid pakkus huvilistele siiski hulganisti asjalikke ostusoovitusi ja tarkuseteri.
Rahvusvaheline kullerfirma DHL Express: kogu kullerteenuse sektor on tugevas arengu- ja kasvufaasis
Globaalset rahvusvahelist kullerteenust ning e-kaubandusfirmadele nõustamist pakkuv DHL Express Estonia AS tähistab lähiajal juba 30. tegevusaastat Eestis. Ettevõtte tegevjuht Kristina Laaneots nendib, et viimased aastad on näidanud tugevat arengut ning kasvufaasi, mis iseloomustab kogu sektorit.
Globaalset rahvusvahelist kullerteenust ning e-kaubandusfirmadele nõustamist pakkuv DHL Express Estonia AS tähistab lähiajal juba 30. tegevusaastat Eestis. Ettevõtte tegevjuht Kristina Laaneots nendib, et viimased aastad on näidanud tugevat arengut ning kasvufaasi, mis iseloomustab kogu sektorit.
Veriff kaasas 100 miljonit ja jõudis ükssarviku staatusesse Kaarel Kotkas avaldab oma eduloo
Eesti tehnoloogiaettevõte Veriff kaasas 100 miljonit USA dollarit ning tõusis sellega ükssarvikuks.
Eesti tehnoloogiaettevõte Veriff kaasas 100 miljonit USA dollarit ning tõusis sellega ükssarvikuks.