Manutent nõuab Linnahalli lammutamist

Lammutamise otsus sõltub kultuuriministeeriumist. Minister Urmas Paet lammutamiseks võimalust ei näe.

Manutent esitas eile linnavalitsusele Rootsi ja Taani arhitektuuribüroo nägemused Linnahalli piirkonna tuleviku kohta, mõlema projekti peaeesmärk on linna avamine merele, mistõttu pole selles kohta Linnahallile.

?Välistame Linnahalli säilitamise lähtuvalt küsimusest, kellele seda vaja on,? ütles Manutendi juhatuse esimees Märt Vooglaid. ?Linnahall tuleks renoveerimise korral ehitada sisuliselt nullist üles ja see maksaks pool miljardit krooni, lisaks tuleks igal aastal peale maksta 30 miljonit. Ka kaotaks linn meie loobumise korral 150 miljonit.?

Taani arhitektuuribüroo Hvidt & Molgaard AS ja Rootsi firma Sweco FFNS Arkitekter kavandid näevad ette mereäärse ala avamise linnarahvale, Linnahalli asemele pargi, elumajade, büroode, kohvikute, restoranide, jahisadama ja vabaõhulavade rajamise.

?Ootame nüüd linnalt ja avalikkuselt selget seisukohavõttu ja selles küsimuses võiks selgus olla suve alguseks,? märkis Vooglaid. ?Kui aga Linnahall peab säilima, siis meie loobume selle maa ostmisest. Manutendil on ka muid projekte, millega tegeleda.?

Henrik Hvidt büroost Hvidt & Molgaard ja Tomas Björklund Sweco FFNS Arkitekterist märkisid, et Linnahall on küll huvitav ehitis, aga tegu pole ei arhitektuurilise ega insenertehnilise meistriteosega. ?Seda hoonet on meie kavadega raske sobitada, sest tegemist on väga suure ja palju ruumi võtva ehitisega,? ütlesid arhitektid.

Vooglaiu sõnutsi läheks Linnahalli maa-ala väljaehitamine Manutendi kavade kohaselt maksma 2 miljardit krooni, millest kinnisvaraarendaja teeniks umbes 10 protsenti. ?Linnahalli renoveerimist polnud ükski pank nõus finantseerima, aga meie kavade vastu on küll suur huvi olnud,? tähendas Vooglaid.

Tallinna kultuuriväärtuste ameti juhataja kt Külli Holsting ei osanud eile öelda, milline on ameti seisukoht Linnahalli lammutamise küsimuses. ?Lõpliku otsuse halli kohta peab langetama kultuuriministeerium,? lausus Holsting.

Kultuuriminister Urmas Paeti sõnul juhindub tema muinsuskaitse nõukogu 1997. aasta otsusest, mis leiab, et Linnahall tuleb kaitse alla võtta ja jätta. Otsust kinnitati uuesti 2002. aastal. Paeti sõnul ei ole tal kavas teha nõukogule ettepanekut ümber mõelda.

Muinsuskaitse nõuab, et säiliks Linnahalli bastionilaadne kehand, lammutada võib pika promenaadi, mille all on jäähall. Halli merepoolsesse külge võib ehitada midagi, näiteks korterelamu, mis on sama kõrge kui Linnahall.

Kinnisvaraarendajad on teatanud, et kui Linnahalli lammutamiseks saadakse nõusolek või hakkab linn või riik selle ülalpidamist doteerima, peaks linn välja kuulutama uue müügikonkursi.

Tallinn korraldas Linnahalli müügiks kolm konkurssi. Manutent saatis pärast teist konkurssi oma pakkumise, millele linn ei vastanud. Seejärel osales Manutent kolmandal konkursil.

Pärast kolmanda konkursi ebaõnnestumist tegi Manutenti esindav advokaadibüroo ettepaneku läbirääkimisteks.

Manutent on maksnud 15 miljonit krooni tagatisraha 150 miljoni kroonisest alghinnast, mis tagastatakse, kui läbirääkimised ebaõnnestuvad.

Anton Pärn, kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler:

Linnahalli teema kerkis taas üles 2002. aastal.

Siis viis muinsuskaitseamet läbi täiendava ekspertiisi, kas 1997. aasta otsus kuulutada Linnahall arhitektuurimälestiseks oli ikka põhjendatud.

Nii tehniline ekspertiis Tehnikaülikooli professori Karl Õigeri juhatamisel kui arhitektuuriajalooline ekspertiis tunnistasid, et Linnahall on õiad arhitektuurimälestiseks.

Tehnilise ekspertiisi puhul ei piirdutud vaid välise vaatlusega, vaid võeti ka mitmesuguseid analüüse.

Kindlasti on senini tegemist kõige põhjalikuma Linnahalli uuringuga, mis kestis kaks kuud.

Kultuuriministeerium saatis eelmisel nädalal Tallinna linnavalitsusele kirja, milles kinnitas, et Linnahall on arhitektuurimälestis ja lammutamisele ei kuulu.