Äritsejad jäävad ärita

Kahtlemata on notarite pikkade järjekordade probleemi lahenduseks ennekõike notarite hulk. Justiitsministeerium ja Notarite Koda valmistavad uusi notarikandidaate ette nii kiiresti kui võimalik. Tänavu lisandus 9 notarit, tuleval kevadel veel rohkem. See, milliseid tehinguid notarid tõestama peavad, on tihedas seoses ühiskonna ja majanduse arenguga, muutused siin peavad olema väga põhjendatud. Lühiajalised mullistused kinnisvaraturul ei saa olla põhjuseks kogu süsteemi muuta.

Võrdlus Soomega pole päris kohane. Tõepoolest ei nõuta paljudes Euroopa riikides alati tehingute notariseerimist. Seetõttu olevat seal näiteks kinnisvaraga lihtsam tehinguid teha ja tänu sellele ka ärikeskkond tervikuna sõbralikum.

Ehkki selles lähenemises ei puudu oma iva, on see siiski ühekülgne lihtsustamine. Notari funktsioon on riigiti erinev. Eestis osutab notar kliendile dokumentide koostamisel sageli ka õigusabi, konsulteerib registrile esitatavate dokumentide osas. Mujal piirdub notari roll tihti üksnes isikusamasuse tõestamisega. Eestis saab inimene minna notari juurde asju ajama, kaks kätt taskus. Euroopas tuleb sageli kasutada advokaadi või muu kalli spetsialisti teenuseid. Loobumine notariaadist tähendaks ka pikalevenivaid kinnisvaravaidlusi kohtutes, mida meil pole. Tehingu registreerimise protsess ajaliselt ei erine, küll aga on meie süsteem kliendile odavam.