Rekordiline alampalga kasv ametiühinguid ei rahulda

1. jaanuarist kehtestab valitsus EAKLi ja Eesti Tööandjate Keskliidu (ETTK) kokkuleppe tulemusena üleriigiliseks alampalgaks 3600 krooni kuus, tunnipalga alammäär tõuseb 21,5 kroonini.

"Maksuameti andmetel on Eestis rohkem kui 100 000 inimest, kes saavad palka vähem kui 3600 krooni, nii et alampalga tõstmine on suure hulga inimeste jaoks eluliselt tähtis," märkis EAKLi esimees Harri Taliga.

Kokkuleppe teise poole ETTK juhataja Tarmo Kriis on aga seisukohal, et tuleva aasta rekordiline alampalga tõus on ja jääb erandlikuks. "Eesti majanduse seis on ärev ning mina ei soovita loota, et palgad niisama uljalt ka tulevikus kasvavad," sõnas ta.

Vastupidiselt ametiühingute arvamusele usub tööandjate esindaja Kriis, et alampalga tõus firmadele ja majandusele tervikuna eriti mõju ei avalda. "Eks erandeid on alati ja kõigi meele järele ei saagi olla. Näiteks tuleb ümberkorraldusi teha neil, kes maksavad miinimumpalka ja lisatasusid," rääkis Kriis, kelle sõnul on siiski vähe neid ettevõtjaid, kes töötajaid miinimumpalgal hoiavad.

Kokkuvõttes on Kriisi sõnul positiivne, et alampalk kasvab vastavalt majanduskasvule ning madalapalgalised ei pea tundma, nagu kasvaks majandus nende arvel.

EAKL soovinuks 3600 krooni asemel 4050kroonist minimaalset töötasu. Üks tulevikueesmärk on ametiühingute liidu juhi Taliga sõnul alampalga määramine sektorite kaupa. "Majanduskasv ei tähenda seda, et kõigil sektoritel võrdselt hästi läheb. Õiglane oleks tulevikus töövaldkondi eristada," märkis mees.