Ekspress Grupp otsib lisaraha

"Ekspress Grupi omanikud on kohustatud firmasse raha juurde panema. Me paneme. Mina isiklikult olen kohustatud panema kuni 100 miljonit Eesti krooni," ütles Luik Kanal 2 uudistesaatele "Reporter" kahe nädala eest.

Lisaks on kuulduste tasemel juba pikemat aega räägitud mõne kontserni kuuluva ettevõtte müügist. Ekspress Grupi juhatuse esimees Priit Leito kinnitas seda võimalust: "Meie jaoks kõige reaalsem variant on mõnest mitte põhitegevusalast loobumine müügi läbi. Aga samuti kaalume kõiki teisi variante."

Viidatud saatelõigus vihjas võimalikule varade müügile ka Luik, kuid millistest ettevõtetest kaalutakse loobumist, ta ei paljastanud. "Ma arvan, et eriti need suured ja väljaarendatud kaubamärgid, mis meil on, need jäävad," ütles ta.

Sel nädalal peab Ekspress Grupp avaldama 2008. aasta bilansinumbrid, kus kõige murettekitavam koht on Delfi väärtuse hindamine. 2007. aasta suvel 846 miljoni krooni eest ostetud internetiportaal oli veel sügisel Ekspress Grupi bilansis arvel 825 miljoni krooniga. Kontserni varadest moodustas see peaaegu poole.

Delfi õiglane väärtus oleks aga selline vaid juhul, kui portaali tulemused vastaksid juhtkonna buumi ajal tehtud ootustele. Reklaamituru arvatust kiirem kukkumine sellele aga ei viita.

Kui audiitorite nõudel peaks meediakontsern internetiportaali näiteks poole võrra alla hindama, kukuks Ekspress Grupi kasum 2008. aastal sadade miljonite kroonide ulatuses miinusesse ja omakapital sulaks paarisaja miljoni kroonini. See tähendaks, et omanikud on sunnitud ettevõttesse raha juurde investeerima.

Delfi asutaja ja Martinson Trigon Venture Partnersi juhtiva partneri Allan Martinsoni sõnul oleks Luik varade müügiga pidanud alustama varem. "Et ta ostis Delfi ja isegi selle hinnaga, ei olnud viga. Viga oli see, et pärast seda oleks pidanud hakkama otsast müüma vanu meediaettevõtteid ja selle rahaga ostu refinantseerima," ütles ta.

Investeerimispankur Joakim Heleniuse hinnangul tasuks otsida pigem uut investorit, sest praeguses turuolukorras on müümine ülimalt keeruline - kui leitakse sobiv ostja, ei pruugi see tähendada õiglase hinna saamist. "Kapitali kaasamine väljast on ainus mõistlik lahendus. Meedia on ligitõmbav sektor ja alati on keegi, kes on huvitatud sinna investeerimisest," uskus Helenius, kuid tunnistas samas, et investeeringute kaasamine on Baltimaade halva maine tõttu ülimalt raske.

Samas oli Leito eelmisel neljapäeval kindel, et Delfi bilansilist väärtust ei ole tarvis korrigeerida. "Meie usume, et seda ei pea alla hindama," ütles ta.

Heleniuse hinnangul paneb varade väärtuse hindamine ettevõtte ja audiitorid siiski parajalt pead murdma. "Praegustes ekstreemsetes turutingimustes on seda väga keeruline teha. Eriti sellise vara nagu Delfi puhul," märkis ta. Heleniuse sõnul ei saa immateriaalset vara pelgalt selle põhjal alla hinnata, mida turul praegu selle eest keegi maksaks. "Kogu maailmamajandus kukuks niimoodi kokku," ütles ta ja lisas, et ootab huviga, millise tulemuseni Ekspress Grupp jõuab.

Varade allahindamise kõrval teeb analüütikutele enam muret aga Ekspress Grupi suur laenukoormus. Septembri lõpu seisuga oli kontsernil kohustusi veidi üle miljardi krooni. "On selge, et kui peaks laenud kiiresti tagasi maksma, siis seda raha grupil ei ole," viitas Martinson kassavoo kahanemisele. Samas aga uskus ta, et pankadega saab kokkuleppele jõuda. "Ega nende huvides ei ole ajakirjandusettevõtteid omada," ütles ta.

Võimalikule kokkuleppele pankadega viitavad Luige viimaste kuude tehingud, mis puudutavad skandaalset ja väärtuslikku Laferme kinnistut Pirita teel. Nimelt tõi Luik oktoobris varem Lafermele kuulunud kinnistu üle talle kuuluvasse OÜsse Minigert, andes Lafermele vastu 30 protsendilise osaluse Minigertis. Laferme ei kuulu tervenisti Luigele - umbes 11 protsenti ettevõttest on endiselt väikeaktsionäride käes.

Äripäev kirjutas kahe nädala eest enamiku Luige omanduses olnud 75 protsendi ASi Laferme aktsiate liikumisest SEB panga esindajakontole. Lafermest 12,5 protsenti omav Privess, mis samuti kuulus varem Luigele, liikus esialgu Ekspress Grupi juristi Ülar Maapalu ettevõtte OÜ Traakia omandusse. Nüüdseks on Privess jõudnud aga Danske Banki esindajakontole.

Luik pole Lafermega seotud tehinguid kommenteerima soostunud. Küll aga kinnitas Maapalu kahe nädala eest, et tehingutel Privessiga pole Ekspress Grupiga vähematki seost.

LHV analüütiku Henri Adamsi hinnangul võib Eesti Panga prognoositud 9protsendise majanduslanguse korral reklaamituru kukkumine tulla kordades suurem.

"Seetõttu oleme LHVs Ekspress Grupi suhtes vägagi konservatiivselt meelestatud ja juba eelmise aasta maist soovitanud investoritel aktsiad ära müüa," ütles ta. Kui Ekspress suudaks tänavu plussis lõpetada, peaks seda Adamsi hinnangul lugema ülimalt korralikuks tulemuseks.

"Siiski ei suudaks Ekspress selliste tulemuste korral täita endale võetud üüratuid laenukohustusi ning kuskilt tuleks leida raha põhiosa tagasimaksete tegemiseks," lisas ta. Üheks võimaluseks lisavahendeid kaasata on Adamsi sõnul täiendava emissiooni korraldamine sarnaselt jaanuari alguses toimunuga.

"Usutavasti saaksid märkimisõiguse vaid suuremad aktsionärid," lisas Adams võimaliku uue emissiooni kohta ja nentis, et seniste aktsionäride osalus sel juhul lahjeneb.

Teine võimalus on Adamsi hinnangul ettevõtte varade müük. "Paraku ei ole praegune majandusolukord ükskõik mis varade müümiseks just kuigi soodne ning valitseb nii-öelda ostjate turg," tõdes ta.

Ka Swedbanki analüütiku Risto Hundi sõnul on varade müümine praeguses olukorras ostjate nappuse tõttu keeruline ja tema hinnangul on mõeldav uute investorite kaasamine.

"See aasta tuleb raske, kuna meediasektor on üks nendest, mis majanduslanguse ajal tugevalt kannatada saab. Olen üsna kindel, et edasiminekut tänavu oodata ei tasu. Pigem vaadatakse, kuidas ellu jääda," kommenteeris Hunt.