Kuzja Zverev peab monoloogi iseendaga

Kuzja Zverev peab Tartu kunstikeskuses monoloogi iseendaga, analüüsides suurkujusid kunsti- ja kultuuriajaloost.

Venemaalt Kostromast pärit Kuzja Zverev (kodanikunimi Vladislav Kuznetsov) tegutseb 1989. aastast Eestimaal. Kümmekond viimast aastat on ta elanud Narvas, kus mehel on ka oma kunstistuudio.

Loomingus kasutab ta valdavalt graafikal põhinevat segatehnikat, tema teosed analüüsivad inimloomust läbi absurdi- ja satiiriprisma. Vast avatud näitusel kujutab ta kunstimaja galeristi Indrek Grigori sõnul vanadele, kunstniku jaoks puhtust ja välismaailma piiri kehastavatele ning palju näinud-kogenud aknalaudadele maalitud portreedel kunstniku loomingule enim mõju avaldanud suurkujusid kunsti- ja kultuuriajaloost.

"Zverevi maalidel on segunenud mõjutused ikoonimaalist, lähtumine romantilisest kunstnikumüüdist ja traagiline slaavlaslik maailmatunnetus," märgib Grigor.

Kunstniku sõnul sümboliseerivad kujutatud eelkõige kaitsetust, lapselikku rikkumatust ja naiivsust ning lakkamatuid tõeotsinguid. Kui enamiku kujutatutega - Andrei Rubljov, El Greco, Vincent Van Gogh, Paul Gauguin, Henri de Toulouse-Lautrec, Amadeo Modligiani, Eduard Viiralt, Mihhail Vrubel, Bulat Okudzhava - seob autorit eeskujuks olnud maailmatunnetus õpinguajast, siis varalahkunud poeedi Nikolai Rubtsoviga eelkõige sünnikohtade geograafiline lähedus. Enim mõjutusi on Zverev saanud vene avangardismi ja futurismi esindaja ning teoreetiku Pavel Filonovi loomingust," selgitab ta.