Puhkepäev. Reis kosmosesse

NASA kodulehe vahendusel oli võimalik nende õhkutõusmist reaalajas vaadata ja on ka praegu võimalik reisi kulgemisest pidevalt aimu saada, olgugi, et neljapäeval, mil seda kirjatükki kirjutan, pole nad veel jaama jõudnud (plaanitud 6-tunnine reis venis tehniliste viperuste tõttu pikemaks). Ent reedel, seda veergu lugedes peaksid nad juba loodetavasti sihtpunktis olema.

Miks ma sellest kõigest üldse kirjutan? Sellepärast, et olen tagasihoidlikult öeldes vaimustuses. Ja seda mitmel põhjusel. Esiteks aitab selle maailma jälgimine oluliselt oma piire laiendada – saada aimu, kuidas maiseid tegevusi kosmoses kaaluta olekus tehakse. Ehk, kuidas hõljudes magatakse, õhuniiskusest vett toodetakse ja täisväärtuslikult toitutakse, kui poodi, tavapärases mõistes kööki ning potte-panne käepärast võtta pole. Või kuidas trenni tehakse, kui gravitatsiooni pole ning hambaid ja juukseid pestakse, kui vesi ei voola ja hõljub pigem mööda ruumi laiali.

Teiseks saab ISSis töötavate ja töötanud astronautide (näiteks Chris Hadfield) abiga aimu, kui kaunis meie planeet on – millised näevad kosmosest vaadatuna välja linnad, põllud ja kõrbed või kui võimsat vaatepilti pakuvad tormipilved.

Kolmandaks õpetab nende professionaalide jälgimine (kes on vist küll ühed maailma kõige targemad inimesed, sest nad peavad teadma palju astronoomiast, füüsikast, tehnikast, bioloogiast, keemiast, füsioloogiast ja veel tuhandest asjast) palju õppimise, juhtimise ja koostöö kohta. Et kosmosesse lennata, on vaja tegeleda pidevalt kõigi kolme aspektiga. Neljandaks tekitab nende töö ja kogu taevaavaruse jälgimine kümneid filosoofilisemaid küsimusi, mille üle mõtiskleda.

Kel ka soovi kiirelt kosmosesse reisida, sellele pakub selleks võimalust näiteks NASA kodulehekülg www.nasa.gov ning mitmed teised saidid ja kosmoseteemalised äpid (üks neist Night Sky 2). Lisaks saab seda teha ka pilgu taevasse tõstes. Lisaks tähtedele on võimalik jälgida näiteks ISSi ülelendu Eesti kohalt (täpsem info: http://spotthestation.nasa.gov/sightings).