Tööstuse seis lubab palgale kasvu

Palmi sõnul reageerivad tavaliselt mõõdukamale nõudlusele ja suuremale ebakindlusele järk-järgult ka tööjõu ootused. Nimelt kahanes tänavu jaanuaris-veebruaris tööstustoodangu maht euroalas aastataguses võrdluses keskmiselt ca 0,3 protsenti. “Seejuures Saksamaal on paljuski autoturuga seonduvalt langus küündinud koguni 2,4 protsendini aastases võrdluses. Teises kvartalis on oodata märke stabiliseerumisest, kuivõrd mõned ajutised kasvupidurid taanduvad järk-järgult,” märkis Palm.

Eelneva valguses on Palmi kinnitusel Eesti tööstuse maht viimastel kuudel jätkuvalt kasvanud euroala keskmisest selgelt kiiremas 4protsendilises aastakasvu tempos.

Samas on ka Eesti ettevõtete kindlustunne väliskeskkonna riskide taustal ootuspäraselt kahanenud ja samuti on mõõdukamad ka ootused eksporditellimustele ning tööjõule. “Eesti on aasta esimese kahe kuu kokkuvõttes püsinud kiireima tööstustoodangu mahukasvuga riikide seas koos Slovakkia, Sloveenia, Poola ja Ungariga,” ütles Palm.

Palmi sõnul seletab tööstussektori väljavaade Eestis jätkuvat tööjõu nõudluse kasvu, mis lubab palkadel kasvada väikse tööpuuduse taustal ca 5–6protsendilises tempos. Möödunud aastal kasvas keskmine palk töötlevas tööstuses ca 6,8 protsenti, mis on pea protsendipunkt vähem kui keskmise palga kasv. Tööjõupuudust on aidanud leevendada välistööjõu ulatuslikum kasutamine, mis lisaks ehitusele hõlmab ka tööstust, lisas Palm.

Kui Saksamaal ja euroalas on töötleva tööstuse ootused tööjõule veel langustrendis, siis positiivne põrge on viimasel kahel kuul toimunud Soome ettevõtjate ootustes.

Palmi sõnul ootavad finantsturud euroala majanduse järk-järgulist taastumist aasta teises pooles. Praegu on üldine majanduskonjunktuur selgelt nõrk ja see võib tuua ettevõtjatele kuude lõikes tagasilööke uute tellimuste saamisel, nentis ta.

Eile kirjutas Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar, et aasta jooksul on koos majanduskasvu aeglustumisega oodata aga mõningast tööturu jahenemist, „Tööjõunõudluse kasvu pidurdumisele osutab näiteks see, et vabade töökohtade arv 2018. aasta teisel poolel enam ei suurenenud ja ettevõtete hõiveootused on muutunud pessimistlikumaks," märkis ta.