Jaga lugu:

Tehkem riigieelarve arusaadavaks

Et mõista oma tegevuste ja valikute erinevaid nüansse ja mõjusid, vajab riik täiustatud juhtimisarvestust, kirjutab PwC Advisory juhtivkonsultant, juhtimisarvestuse ekspert Tarmo Meresmaa.

Tarmo Meresmaa  Foto: Heiki Laan

Praegune riigieelarve ei võimalda valitsejatel ja juhtidel piisavalt kiiresti ja põhjendatult vastata esilekerkivatele küsimustele ega enda sooritust sügavamalt analüüsida. Ka riigikontroll on juhtinud korduvalt tähelepanu, et riigieelarvest ja selle seletuskirjast on keeruline välja lugeda, millele valitsus riigikogu nõusolekul raha kulutab.

Samuti ei ole riigieelarve materjalides toodud info kohati järjepidev ning see pärsib võimalusi riigi rahanduslikku olukorda, riigieelarvelisi valikuid ning eelarveinfot mõista ja ajas võrrelda. On väljendatud, et riigieelarve on ka riigikogu liikmetele raskesti mõistetav. Seega on üheselt selge, et süsteem tuleb muuta ühelt poolt lihtsamaks, ent teisalt mitmekesisemaks.

Vaja on eesmärgipärasust

Lahendusena võiks mõelda riigieelarve kasutamise alustest senisest teistmoodi. Tänane riigieelarve kajastab kulusid majandusliku sisu alusel ehk väljendab seda, kui palju me eraldame vahendeid tööjõu- ja majandamiskuludeks, toetusteks ja investeeringuteks.

Jah, meil on endiselt vaja maksta teenistujate palgad ja kodanike pensionid, viia ellu hädavajalikud investeeringuid ning teha kulutusi majapidamise korrashoidmiseks, kuid märksa olulisem on teada, millise eesmärgi jaoks vastavaid kulutusi tehakse ja kas kõik kulud on ikka vajalikud. Rahanduslik pool tuleb tihedalt ühendada muu olulise teabega (tegevuskavad, mõõdikud, statistika) ühele pildile. Juhtide töölaud kõige olulisemate põhiandmetega peab olema terviklik.

Meie riik on väike, kuid olnud oma arenguteel vägagi edukas. Järgmine oluline samm selle arengu toetamiseks on muuta ka riigi raha kasutamine kõigile arusaadavaks, mõõdetavaks ning faktipõhiseks. Riik tegutseb väga paljudes valdkondades, kuid seda, milline on iga valdkonna optimaalne rahavajadus, pole valitsejad ja juhid suutelised alati väljendama ning arusaadavalt seletama. Palju räägitakse riigi raha kasutamise puhul kavatsustest parandada avaliku sektori teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, suurendada kodanike usaldust jne, kuid nõuda tuleks ka selle raha kasutamise aruandlust – selget, lihtsat ja kergesti kättesaadavat!

Juhtimiskultuuri kaasajastamine

Selleks, et mõista oma tegevuse ja valikute erinevaid nüansse ja mõjusid, vajab riik täiustatud juhtimisarvestust. Esimene samm oleks ühtses raamistikus kokkuleppimine selles, mis on avalik teenus, kui palju, kellele, millise kvaliteedi ja kuludega neid osutatakse, mis probleemi sellega lahendatakse ning kes nende osutamise eest vastutust kannavad.

Teine suur väljakutse on kasutajakesksus ehk teenuse saaja seadmine avaliku teenuse fookusesse. Just kasutaja- ehk kliendikeskse mõtteviisi juurutamine riigivalitsemises on järgmine kriitiliselt oluline muutus. See sisustabki riigivalitsemise kaasajal – keskmesse tuleb paigutada kodanikud ja ettevõtjad.

Kui erasektoris on tulemuslikkuse juhtimise kaalukamaks mõõdupuuks klientide rahulolu kõrval majandustulemused (nt müügitulu, kasum ja tootlikkus), siis avalik sektor peaks esmaseks prioriteediks seadma just kliendi perspektiivi ning protsesside ja tegevuste efektiivsuse ning rahanduslikust vaatenurgast kahjumi ärahoidmise ehk põhjendamata kulutuste tegemata jätmise.

Valimislubadustest

Riigikogu valimistel võis mitme erakonna valimislubadustest välja lugeda nii mõndagi positiivset riigieelarve koostamise ja kasutamise ülevaatamise kavatsuste kohta. Keskerakond lubas toetada riigieelarve põhjalikku revisjoni ja hinnata kulutuste eesmärgipärasust, Reformierakond tõi välja eelarvekulude põhjendatuse ja selge eelarveprotsessi olulisuse, Isamaa rõhutas riigi strateegilise juhtimise parandamist ning SDE eelarve läbipaistvuse küsimust.

Kui lubaduste kõrvale lisada kaheksa erakonna poolt vahetult enne valimisi (21.02) sõlmitud ühismemorandum, millega võetakse riigi reformimine poliitiliseks prioriteediks järgmiste aastate jooksul, siis on olulised eeldused riigivalitsemise nüüdisajastamisel loodud, ent lubadusi on vaja tegudega tõestada.

Üleskutse uuele riigikogule ja valitsusele

Lõpetuseks on siiski hea meel tõdeda, et kaasaegsele juhtimisarvestusele ülemineku ettevalmistusi on rahandusministeeriumi juhtimisel juba alustatud. Kutsun uut riigikogu koosseisu ja valitsust tõsiselt pühenduma juba aastast 2020 rakenduva tegevuspõhise riigieelarve sisustamisele. Eesmärk peab olema avalike teenuste parem kättesaadavus ning teisalt positiivse mõju saavutamine (nt vähenenud vaesus, paranenud keeleoskus või suurenenud julgeolek).

Esmalt peavad seadusandja (riigikogu) ning täideviiv juhtkond (valitsus ja riigiasutuste tippjuhid) koos kodanike ja ettevõtjatega kokku leppima ühistes eesmärkides ning andma valitsusele ja juhtidele ülesandeks tulemusi saavutada kooskõlas kasutajakeskse mõtteviisi ja vastutustundlikkusega. See eeldab, et tippametnikud saavad valdkondlikud eesmärgid koos nende täitmist kontrollida võimaldavate mõõdikute ning läbipaistva aruandluskohustusega. Viimase puudumisel kaob avalik surve vastutada, kuid vastutus ja läbipaistvus peavad käima käsikäes.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas