LHV tulek võib äratada kodubörsi

Väärtpaberivahendajast välja kasvanud LHV Grupp, kuhu kuulub pank ja kes on aktiivne osaline pensionifondide turul, kaasab taas kapitali. Mullu kasumisse jõudnud pangal on väga meelekindlad omanikud, kes paigutasid varem raha kahjumlikku, kuid kiiresti kasvavasse ärisse. Neil oli selge siht, kuhu tahetakse jõuda.

Seejuures on varemgi juttu olnud soovist viia ettevõte kunagi börsile. Siis, kui pank on kasvanud piisavalt suureks. Pangandus on ju mahtude äri. Oluline on aga see, miks börsile minnakse. Kas sel teel soovivad omanikud osa osalust rahaks teha või vajatakse panga kasvatamiseks kapitali. Viimane variant imponeerib mulle rohkem.

Kuigi ettevõtte omanike seas valitseb kindlasti ratsionaalsus, kus aktsiad noteerida, on LHV tuntud ka kohaliku kapitalituru ühe edendajana. Seetõttu ei kujuta ma ausalt öelda ette, kuidas Tallinna börsiga samas majas tegutsev pank viiks aktsiaid kuhugi mujale kui kodubörsile. Eriti, kui sõidetakse koos börsitöötajatega sama liftiga iga päev tööle, töölt ära ja lõunale.

Kuigi LHV võiks anda Tallinna börsile uut hingamist, on õhus küsimus, kas enne seda veel mõni ettevõte Tallinna börsile lisandub. Või jätkub seni vaikelu? 1996. aastal, kui kauplemine börsil algas, oli siin 11 eri väärtpaberit. Praegu on meie börsil emitente 16, ent seejuures ei kaubelda ühegi panga aktsiaga. Börsi algusaastatel oli meil just rohkelt pankade aktsiaid. Pangad avaldasid lehes bilansse ja kasumiaruendeid iga kuu. See oli kiire kasvu aeg.

Hansapanga lõpliku omandamisega Swedbanki poolt ja panga börsilt lahkumisega algasid Tallinna börsil kehvemad ajad. Eesti Telekomi lahkumine oli viimaseks piisaks karikas, mis tähendas vähegi välismaal nähtava suurusega ettevõtte kaotust. Ehk toob LHV panga börsiletulek kaasa paremad ajad. Aga seda tulekut on veel oodata aastaid.