Maapoliitikud puhuvad võidupasunat

Viimsi vallas asuva lihatööstuse Karree juhataja Kalev Villem arvas 14. oktoobril, tollitariifiseaduse vastuvõtmise päeval, et Maarahva Erakonna fraktsiooni esimees Tiit Tammsaar peaks olema sealihatollide vastu, kuna tema enda seaäri on edukas. Tammsaar müüb Karreele sealiha ja peab Raplamaal Kaius 3000 siga ning 400 lehma. Tema osalusega Kaiu LT eelmise aasta käive oli seitse miljonit krooni.

Riigikogu kõnepuldist rääkis Tammsaar samal päeval aga sellest, kuidas tema erakond ei näe Euroopa Liidus protektsionismi kadumist ja tollitariifiseadus võeti vastu.

Tollide kehtestamine pole käinud nii kiiresti, kui maaerakonnad seda ootasid. Eelmisel kolmapäeval, päev enne koalitsiooninõukogu istungit teatas Tiit Tammsaar, et koalitsioon püsib noateral. Seekord suutis peaminister Mart Siimann valitsusparteid maha rahustada, kuid maaparteide fraktsioonide esimehed kinnitasid kindlamalt kui varem, et tollide kehtestamise võib valitsus otsustada juba märtsis, kui peaksid lõppema Eesti ühinemisläbirääkimised maailma kaubandusorganisatsiooniga WTO.

Tiit Tammsaare ähvardus aitas hoida ajakirjanike huvi ühtäkki avaldustes ettevaatlikuks muutunud maapoliitikute suhtes.

Koalitsiooninõukogule eelnenud päeval Äripäevaga intervjuu osas põhimõtteliselt kokku leppinud Maarahva Erakonna esimees Arnold Rüütel jahenes pärastlõunaks ja ütles kokkusaamise ära. Koonderakonnale saadetud lennukas pöördumises esitatud tosina nõudmise lahtiseletamine enne koalitsiooninõukogu istungit polnud järsku enam piisavalt ahvatlev.

Tund aega enne koalitsioonipartneritega kokkulepitud nõupidamist kõndis Arnold Rüütel läbi Toompea lossi valge saali ja ütles uudishimulikele ajakirjanikele, et ta ei soovi algava koalitsiooninõukogu istungi kohta midagi öelda. Kohvikus tomatimahla mekkinud Tiit Tammsaar soovitas oodata kuni nõupidamise lõpuni. Kümmekond minutit hiljem tuli valgesse saali põllumajandusminister Andres Varik, kes lõpetas maameeste vaikimise.

«Eestil on potentsiaali kehtestada tolle 146 riigile, kuid selleks tuleb läbirääkimised maailma kaubandusorganisatsiooniga lõpule viia,» lausus Varik. «Tollid tulevad niikuinii,» kinnitas valitsuse minister.

Eestlastel tuleb näha kurja vaeva, et Euroopa Liidu direktiividest läbi närida ja sealt endale kasulik kätte saada. Maaerakonnad peavad kaubanduspoliitika ühtlustamist liiduga sama tähtsaks kui läbirääkimisi WTOga.

Andres Varik ütleb, et maaerakonnad soovivad sellel aastal maaeluseaduse vastuvõtmist ja jõustumist ning toiduainete importijate litsentseerimist kolmandas kvartalis.

Elmar Truu Perede ja Pensionäride Liidu fraktsioonist toob välja vajaduse kehtestada astmeline tulumaks, mille arvel leitaks kate hädavajalike sotsiaalprojektide toetamiseks. Näiteks rohkem kui kümme tuhat krooni kuus teenivad inimesed peaksid hakkama maksma tema sõnul tulumaksu 30 protsenti aastas.

Kõik need nõudmised on praegu tollide järel teisel kohal. Koalitsiooninõukogu otsustas eelmisel nädalal, et valitsuserakonnad esitavad kuu aja jooksul ettepanekud valitsuse ülesannete täpsemaks sõnastamiseks, kaitsetollidest ei sõnagi.

Tollide kehtestamine sisseveetavatele toiduainetele väljastpoolt Euroopa Liitu tuleb päevakorda taas pärast läbirääkimiste lõppu WTOga. Kaks korda on maaerakonnad oma partneri Koonderakonna käest juba petta saanud, siis kui Tiit Vähi lubas kehtestada kaitsetollid 1. juuliks 1997 ja kui valitsus otsustas vahetult enne aastavahetust jätta kehtestamata tollid Euroopa Liidu riikide suhtes. Seekord on maaerakonnad valmistunud paremini.

Vaatamata Tiit Tammsaare avaldusele valitsuskriisi ohu kohta eelmisel nädalal olid maaerakonnad juba nädalapäevad enne koalitsiooninõukogu istungit otsustanud tollisurvest loobuda. Käesoleva aasta riigieelarve ligi 50 protsendi suurune kulutuste kasv põllu-, kala- ja metsamajandusele annab kinnitust põllumajanduspoliitika prioriteetsusest valitsevas koalitsioonis.

Maarahva Erakond, Maaliit ning Perede ja Pensionäride Liit nõudsid 30. detsembril Koonderakonnale saadetud kirjas tollide rakendamise üle otsustamist 1. märtsiks. Nõudmises lõpetada läbirääkimised ja jõuda ühinemiseni WTOga kiiremas korras väljendub maaerakondade soov jõuda nii- või teistpidi tollide kehtestamiseni Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide suhtes kevadel.

Detsembris turu-uuringute firma Saar Poll läbiviidud küsitluse tulemusel osutus Maarahva Erakond Eesti populaarseimaks erakonnaks. Erakonnal oli aasta lõpul 12 protsendi suurune toetus elanikkonna hulgas.

Aasta pärast toimuvate riigikogu valimiste ootuses ei taha nii populaarsest partnerist loobuda Koonderakond. Valitsusest lahkumise ning sellega ka tollidest loobumise hinnaga ei soovi riskeerida ka maaparteid. Seetõttu mängitaksegi praegu mõlemalt poolt kassi-hiire mängu.

«Me ei pea tolle nii tähtsaks, et sellepärast koalitsiooni lõhkuda,» möönis aasta esimestel päevadel Maaliidu esimees Arvo Sirendi. Koonderakonna fraktsiooni esimees Mati Meos tunnistas nädal aega hiljem, et tollid on majanduse korraldamise enesestmõistetav instrument.

Tollitariifiseaduse järgi võib valitsus määrata sisseveetavale veiselihale kuni pooleks aastaks maksimaalselt 15 protsendi suuruse tollimaksu, millele lisanduks fikseeritud summana kuni 32 000 krooni ühe lihatonni kohta. Sealiha maksimaalne tollimäär on kuni 8 protsenti toote hinnast, millele lisataks kuni 11 200 krooni tonni kohta.

Piimatoodete kaitsetollidena võib valitsus kehtestada kuni 10 protsendi suuruse tollimaksu, peti ja jogurti puhul koguni 20 protsendi suuruse maksu. Ühe tonni peti ja jogurti kohta lisandub kuni 20 800 krooni.

Kohalikud liha- ja piimatöötlejad pole tollide rakendamise poolt, sest see tõstab nende ümbertöödeldava tooraine hinda. ASi Karree juhataja Kalev Villem on öelnud, et Eesti tööstused ostavad ligi 40 protsenti sealihast praegu välismaalt sisse. Lätis põhjustas kaitsetollide rakendamine varimajanduse lokkamise, tõi ta näite.

Riigikogus ja valitsuses pole seni tehtud põhjalikke arvutusi, kuipalju tõstaksid tollid toiduainete hindu ja kuidas see mõjutaks inflatsiooni.

Eesti sealihatootmine on kuue aastaga langenud üle kolme korra ja veiseliha tootmine umbes samapalju. 1996. aastal toodeti Eestis statistikaameti andmetel 31 700 tonni sealiha ja 22 100 tonni veiseliha.

Maapoliitikud panevad toodangu vähenemise odavate importtoiduainete arutu sissevedamise arvele, töötlejad selle arvele, et sööda hind on võrreldes sotsialistliku põllumajandussüsteemiga oluliselt kallinenud ja nii palju lihaloomi kasvatada pole enam rentaabel. Selle aasta riigieelarvesse pole tollidest laekuvaid tulusid sisse arvestatud.