Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Petturid saavad kasu seaduseaukudest

    Eestis valitseb olukord, kus kvaliteetsemad ehk nn euro-kütused on müügil vaid vähestes tanklates.
    ?Minu teada on euro-kütused pidevalt müügil olnud ainult Statoili tanklates ja sellist kütust on müügile toonud ka Neste,? ütles MTÜ Kütuste Ümarlaud esindaja Mihkel Naams. ?Põhjus, miks euro-kütust nii vähe müüakse, on ilmselt kõigile teada.?
    Naamsi hinnangul parandaks Eesti tanklates müüdava mootorikütuse kvaliteeti kõrgema kvaliteediga kütusele madalama aktsiisi kehtestamine. ?Aktsiisimäära muutmise järel oleks kõrgema ja madalama kvaliteediga kütuse hinnavahe sentides, mitte kroonides,? ütles Naams.
    Sama probleem laheneb, Naamsi ettepanekuga võrreldes küll veidi teisiti, 2003. aasta 1. jaanuaril, kui Eestis tohib müüa vaid Eesti standardina kasutusele võetud Euroopa standardile vastavat mootorikütust. Sellega kaovad seni odavamatena tuntud bensiinid 80, 92, 95 ja 98.
    Viimaste kadumisega läheb ajalukku ka kurikuulus majandusministri määrus 2. juunist 2000, millega kehtestati, mitte küll esimest korda, vedelkütuste kvaliteedinõuded Eestis.
    ?Edaspidi lähtume ainult eurodirektiividest,? ütles majandusministeeriumi energeetika osakonna juhataja asetäitja Ell-Mari Koppel. ?Siis saame vältida ka kahetsusväärseid vigu, nagu juhtus happesuse mõõtühikuga.?
    Happesuse näitaja, mida mootorikütuse standardis pole, Eestis siiski ei kao. ?Maksupettuse vältimise huvides peame otstarbekaks happesuse normeerimist jätkata,? lausus Koppel. ?Valdavalt ausate kütusemüüjate kõrval jätkub Eestis ka petta soovijaid.?
    Olulisi muudatusi toob kütuseturule ka majandusministeeriumist kooskõlastusringile saadetud vedelkütuste seaduse eelnõu. Sellega kehtestatakse kütusemüüjate igakuise aruandluse kohustus. ?Aruandes tuleb esitada andmed imporditud, toodetud või ostetud kütuse koguste kohta, teiselt poolt müüdud kütuste kogused liikide kaupa,? ütles Ell-Mari Koppel. ?Küsimus, kellele, millal ja kui palju kütust müüdi, ei puuduta vaid jaemüüki tanklas.?
    Teiseks fikseeritakse kütuste tootmise mõiste, mille alla hakkab kuuluma ka näiteks kahe erineva oktaaniarvuga bensiini kolmandaks kokkusegamine. Tootmine saab hakata toimuma vaid tolli järelevalve all ja selle peaks konkretiseerima ettevalmistamisel olev alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seadus.
    Kolmandaks asenduvad senised tankla seinal rippunud, kuid tanklas müüdavat kütust mitte kajastanud sertifikaadid kütuse saatedokumentidega, mille täpne sisu on veel väljatöötamisel.
    Majandusministeeriumi algatusel kehtestatakse Eestis ka periood, mille jooksul peab tanklates müüdama talvist kütust. ?Üks kaalumisel olnud ajavahemik ühtib sellega, mille jooksul peavad autod all olema talverehvid,? ütles majandusministri nõunik Maria Alajõe.
    Täpsustuvad ja karmistuvad seadused pole seni Eesti automanikku märgatavalt kaitstumaks teinud.
    ?Tankisin suvel Lõuna-Eestis viibides lihtsameelselt ja nägin, et bensiin on tugeva kollase tooniga. Seda analüüsides selgus, et kütusele oli lisatud rauda,? rääkis Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Leevi Mölder, kes on kümneid aastaid on tegelenud mootorikütuste kvaliteedi uurimisega.
    ASi Fakto Mustamäe auto juhataja Aimar Luki sõnul võib ebaühtlase kvaliteediga kütus auto nn segadusse ajada. ?Tänapäeva targad autod kütusest pidevalt erinevat informatsiooni saades lihtsalt ükskord enam ei käivitu,? rääkis Lukk. ?Oleme sellistele autodele abi saanud näiteks küünalde ja kütuse vahetamise abil.?
    Luki sõnul ei luba näiteks diislikütuse madal tsetaanarv ja tahma teket soodustav koostis ka uutel veoautodel tehnilist ülevaatust läbida. Lisaks on diislikütuse probleemideks määrimisomaduste puudumine ning kõrge happesus, mis rikub autode toiteseadmeid.
    Tänu kütusekomponentide ja lisandite sisseveo maksustamisele ning tollikontrolli tõhustamisele on mootorikütuse aktsiisi laekumine tänavu 11 kuu jooksul 156% suurenenud. Seega on miljardi krooni asemel riigikassasse laekunud juba poolteist miljardit krooni.
    Samas ei pidanud tolliameti järelevalvetalituse kontrolliosakonna juhataja Lauri Aasmann edu lõplikuks. ?Seadus areneb, petturid võtavad aga kasutusele uued skeemid,? ütles ta. ?Samal ajal tuleb tõhusam kontroll muude alade arvel, sest ressurssi meile juurde pole antud.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastulause: tarneahelate ümberkujundamisega seotud väljakutseid maksab tõsiselt võtta
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
Tuleb küsida, mil määral õnnestub ettevõtetel kanda kasvanud sisendhinnad üle lõpptoodangu hindadesse, kirjutab Arenguseire Keskuse ekspert Uku Varblane vastukajas Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja kriitikale.
USA aktsiad panid kehvale poolaastale punase punkti
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid juuni viimase kauplemispäeva miinuses, pannes punase punkti 52 aasta kõige kehvema tootlusega poolaastale.
USA peamised aktsiaindeksid lõpetasid juuni viimase kauplemispäeva miinuses, pannes punase punkti 52 aasta kõige kehvema tootlusega poolaastale.
Uueks ehituse asekantsleriks saab Ivo Jaanisoo
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Majandusministeeriumi ehituse asekantsleriks saab Jüri Rassi järel senine ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo.
Raadiohommikus: kuumast suvest ja taasterahastust
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis tuleb juttu töötamisest põrgukuumuses, kalevi alla pandud suurprojektidest ning julgeolekust.
Raadiohommikus: autode hinnaralli jätkub, kuid asi pole tarnetes
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis on põnevat kuulamist kõigile neile, keda huvitavad autode hinnatõusu põhjused ja väljavaated.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.