Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konkurentsiamet menetleb kahe metsatööstushiiu ühinemistehingut

    Sylvester ja Stora Enso Timber esitasid reede õhtul kohe pärast lepingu allkirjastamist koondumisloa taotluse Eesti Konkurentsiametile.
    Seaduse kohaselt on turgu valitseva seisundi piiriks 40 protsenti. ?Samas on seaduses öeldud, et kui konkurentsi oluliselt ei kahjustata, võib see protsent isegi üle olla,? räägib konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos. ?Kui ikka teistele konkurentidele jääb turul piisavalt võimalusi autonoomselt tegutsemiseks, siis mis meil saab selle vastu olla.?
    Proosi kinnitusel ei lähtu nad oma otsust tehes sugugi vaid kriitilisest 40 protsendi piirist. ?Oluline on, kas teistele jääb vaba ruumi või ei jää,? rõhutas Proos. ?Peame uurima, kus, kes ja kellega konkureerib ja mis turul keegi millise protsendi endale käibest saab.?
    Proosi sõnul andis konkurentsiamet näiteks koondumisloa Tallinna Piimale ja Ühinenud Meiereidele, kuigi nende ühine turuosa ületas 40 protsendi. Seni ei ole Eesti konkurentsiamet ühelegi ühinemistaotlusele eitavalt vastanud.
    Aini Proos ei osanud veel öelda, kas nad vajavad Sylvesteri ja Stora Enso koondumisjuhtumi otsuse tegemiseks lisaaega. Seaduse kohaselt on konkurentsiametil esimeses ringis aega koondumistaotluse esitanud firmade materjalide läbivaatamiseks vähemalt kuu aega ja kahtluse korral veel neli kuud. ?Seni oleme suutnud kõik keerulised koondumisjuhtumid kuuga ära lahendada,? lausus Proos.
    Lisaks Eesti Konkurentsiametile tuleb Sylvesteril ja Stora Ensol saada oma tehingule heakskiit ka Läti, Austria ja Saksamaa konkurentsiametilt. Tehing, mille tulemusel omandab Stora Enso kõik Sylvesteri metsavarumisfirmad ja 66 protsenti Sylvesteri puidutööstusest, jõustub pärast nelja riigi konkurentsiameti heakskiitu.
    Sylvesteri nõukogu esimehe Mati Polli sõnul ei tohiks ühinemine turgu mõjutada ning turuosa ei tohiks pärast koondumist kriitiliseks muutuda. ?Meie ühine turuosa kõige piirilähedasemas sektoris ehk palgihangete turul on kuni 36 protsenti,? täpsustas Polli.
    Polli avaldas lootust, et nelja riigi konkurentsiametid kiidavad koondumise heaks. ?Ilmselt on Eesti konkurentsiameti otsus kaalukaim ja Läti, Austria ja Saksamaa ametid jõuavad oma otsuseni samaks ajaks,? rääkis Polli. ?Teistes riikides ei tohiks mingeid probleeme tekkida, sest seal on ühine turuosa väga väike. Polli hinnangul tuleks kogu Balti majandusruumi koos vaadata, sest Sylvesteri ja Stora Enso ettevõtted ei paikne ainult Eestis ja toormeruumiks on kogu Baltikum.
    ASi Holmen Mets tegevjuhi Tanel Tuuleveski sõnul pole nad konkreetseid arvutusi teinud, kuid esialgne põgus analüüs näitab, et koonduvad firmad ei ületa seaduses sätestatud 40 protsendi piiri. ?Ma ei näe probleemi, miks Sylvester ja Stora Enso ei peaks saama luba koondumiseks,? lausus Tuuleveski. ?Nende turuosa paberipuidu turul kohe kindlasti ei ületa kriitilist piiri ja ilmselt jäävad nad kriitilisest piirist allapoole ka teistes valdkondades.? Tuuleveski andmeil on vaid paberipuitu varuva Holmen Metsa turuosa 16-17 protsenti.
    Aini Proos lükkas kategooriliselt ümber spekulatsioonid, justkui oleks konkurentsiamet andnud koonduda soovivale Sylvesterile ja Stora Ensole juba suusõnalise jah-sõna. Kuna Sylvesteri ja Stora Enso eelkokkuleppest augustis kuni eilse allkirjastamiseni oli möödunud neli kuud, jõudis metsandusringkonnas hakata levima versioon, et leping selle taga seisiski, et polnud konkurentsiameti lubadust ühinemine heaks kiita. ?Selline spekulatsioon ei vasta mingil juhul tõele,? kinnitas Proos.
    Mati Polli sõnul said nad reede õhtul pärast lepingu vormistamist alles esimest korda ametlikult pöörduda konkurentsiameti poole. ?Konkurentsiametil küll migit süüd ei ole, et leping aasta lõppu jäi,? ütles Polli. ?Meie lubadus oli, et viime asja aasta lõpuks lõpule ja nii ka sündis.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
USA aktsiaturg rallis Powelli kõne peale
USA aktsiaturg rallis kolmapäeval üle 3% ülespoole, kui Föderaalreservi juht Jerome Powell viitas oma kõnes, et detsembrikuu rahapoliitika istungilt võiks oodata varasemast aeglasemat intressitõstmist. Powell lisas, et inflatsiooniga võitlemine pole veel läbi ning on tõenäoline, et intressid jäävad veel teatud ajaks kõrgele tasemele püsima.
USA aktsiaturg rallis kolmapäeval üle 3% ülespoole, kui Föderaalreservi juht Jerome Powell viitas oma kõnes, et detsembrikuu rahapoliitika istungilt võiks oodata varasemast aeglasemat intressitõstmist. Powell lisas, et inflatsiooniga võitlemine pole veel läbi ning on tõenäoline, et intressid jäävad veel teatud ajaks kõrgele tasemele püsima.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Taastuvenergia tasu tõuseb 10 protsenti
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.
Tulevast aastast kasvab tarbijate elektriarvele lisanduv taastuvenergia tasu, sest kuigi taastuvenergia toetust saavate seadmete arv kahaneb, siis kahaneb tarbimine Eestis veel kiiremini.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.