• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Konkurentsiamet menetleb kahe metsatööstushiiu ühinemistehingut

    Sylvester ja Stora Enso Timber esitasid reede õhtul kohe pärast lepingu allkirjastamist koondumisloa taotluse Eesti Konkurentsiametile.
    Seaduse kohaselt on turgu valitseva seisundi piiriks 40 protsenti. ?Samas on seaduses öeldud, et kui konkurentsi oluliselt ei kahjustata, võib see protsent isegi üle olla,? räägib konkurentsiameti peadirektori asetäitja Aini Proos. ?Kui ikka teistele konkurentidele jääb turul piisavalt võimalusi autonoomselt tegutsemiseks, siis mis meil saab selle vastu olla.?
    Proosi kinnitusel ei lähtu nad oma otsust tehes sugugi vaid kriitilisest 40 protsendi piirist. ?Oluline on, kas teistele jääb vaba ruumi või ei jää,? rõhutas Proos. ?Peame uurima, kus, kes ja kellega konkureerib ja mis turul keegi millise protsendi endale käibest saab.?
    Proosi sõnul andis konkurentsiamet näiteks koondumisloa Tallinna Piimale ja Ühinenud Meiereidele, kuigi nende ühine turuosa ületas 40 protsendi. Seni ei ole Eesti konkurentsiamet ühelegi ühinemistaotlusele eitavalt vastanud.
    Aini Proos ei osanud veel öelda, kas nad vajavad Sylvesteri ja Stora Enso koondumisjuhtumi otsuse tegemiseks lisaaega. Seaduse kohaselt on konkurentsiametil esimeses ringis aega koondumistaotluse esitanud firmade materjalide läbivaatamiseks vähemalt kuu aega ja kahtluse korral veel neli kuud. ?Seni oleme suutnud kõik keerulised koondumisjuhtumid kuuga ära lahendada,? lausus Proos.
    Lisaks Eesti Konkurentsiametile tuleb Sylvesteril ja Stora Ensol saada oma tehingule heakskiit ka Läti, Austria ja Saksamaa konkurentsiametilt. Tehing, mille tulemusel omandab Stora Enso kõik Sylvesteri metsavarumisfirmad ja 66 protsenti Sylvesteri puidutööstusest, jõustub pärast nelja riigi konkurentsiameti heakskiitu.
    Sylvesteri nõukogu esimehe Mati Polli sõnul ei tohiks ühinemine turgu mõjutada ning turuosa ei tohiks pärast koondumist kriitiliseks muutuda. ?Meie ühine turuosa kõige piirilähedasemas sektoris ehk palgihangete turul on kuni 36 protsenti,? täpsustas Polli.
    Polli avaldas lootust, et nelja riigi konkurentsiametid kiidavad koondumise heaks. ?Ilmselt on Eesti konkurentsiameti otsus kaalukaim ja Läti, Austria ja Saksamaa ametid jõuavad oma otsuseni samaks ajaks,? rääkis Polli. ?Teistes riikides ei tohiks mingeid probleeme tekkida, sest seal on ühine turuosa väga väike. Polli hinnangul tuleks kogu Balti majandusruumi koos vaadata, sest Sylvesteri ja Stora Enso ettevõtted ei paikne ainult Eestis ja toormeruumiks on kogu Baltikum.
    ASi Holmen Mets tegevjuhi Tanel Tuuleveski sõnul pole nad konkreetseid arvutusi teinud, kuid esialgne põgus analüüs näitab, et koonduvad firmad ei ületa seaduses sätestatud 40 protsendi piiri. ?Ma ei näe probleemi, miks Sylvester ja Stora Enso ei peaks saama luba koondumiseks,? lausus Tuuleveski. ?Nende turuosa paberipuidu turul kohe kindlasti ei ületa kriitilist piiri ja ilmselt jäävad nad kriitilisest piirist allapoole ka teistes valdkondades.? Tuuleveski andmeil on vaid paberipuitu varuva Holmen Metsa turuosa 16-17 protsenti.
    Aini Proos lükkas kategooriliselt ümber spekulatsioonid, justkui oleks konkurentsiamet andnud koonduda soovivale Sylvesterile ja Stora Ensole juba suusõnalise jah-sõna. Kuna Sylvesteri ja Stora Enso eelkokkuleppest augustis kuni eilse allkirjastamiseni oli möödunud neli kuud, jõudis metsandusringkonnas hakata levima versioon, et leping selle taga seisiski, et polnud konkurentsiameti lubadust ühinemine heaks kiita. ?Selline spekulatsioon ei vasta mingil juhul tõele,? kinnitas Proos.
    Mati Polli sõnul said nad reede õhtul pärast lepingu vormistamist alles esimest korda ametlikult pöörduda konkurentsiameti poole. ?Konkurentsiametil küll migit süüd ei ole, et leping aasta lõppu jäi,? ütles Polli. ?Meie lubadus oli, et viime asja aasta lõpuks lõpule ja nii ka sündis.?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ragmar Saksing: väetame roheidud viljakaks, mitte abituks ülalpeetavaks
Kas rohetehnoloogia iduettevõtted vajavad eri- või hoopis ärikohtlemist? Kui tahame, et nad oleksid tugevad ja kestlikud, ei peaks neid kohtlema teistest erinevalt, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Kas rohetehnoloogia iduettevõtted vajavad eri- või hoopis ärikohtlemist? Kui tahame, et nad oleksid tugevad ja kestlikud, ei peaks neid kohtlema teistest erinevalt, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Volvo Cars sihib 23 miljardi dollarist hinnasilti
Praegu Hiina autotööstusettevõttele Geely Holding kuuluv Volvo Cars teatas, et IPO tuleb hinnavahemikus 53-68 Rootsi krooni (SEK) aktsia kohta, vahendab Reuters.
Praegu Hiina autotööstusettevõttele Geely Holding kuuluv Volvo Cars teatas, et IPO tuleb hinnavahemikus 53-68 Rootsi krooni (SEK) aktsia kohta, vahendab Reuters.
Kosenkranius tahab Pärnus EKRE valitsemisest kõrvale jätta
Pärnus valimised võitnud EKRE võib ootamatult linnavalitsusest kõrvale jääda, sest senine linnapea Romet Kosenkranius alustab koalitsioonikõnelusi hoopis Reformierakonna ja Keskerakonnaga.
Pärnus valimised võitnud EKRE võib ootamatult linnavalitsusest kõrvale jääda, sest senine linnapea Romet Kosenkranius alustab koalitsioonikõnelusi hoopis Reformierakonna ja Keskerakonnaga.
Eesti krüptoturgu tabab paratamatult taaskäivitus
Kui Rahapesu Andmebüroo juhi ettepanek teha täielik krüptoturu taaskäivitus tuli laiemale investorite kogukonnale mõnevõrra ootamatult, siis tegelikult otsustati taaskäivitamine Euroopa Liidu koridorides ära juba aasta eest ja aeglane turupuhastus peaks algama kahe kuu jooksul.
Kui Rahapesu Andmebüroo juhi ettepanek teha täielik krüptoturu taaskäivitus tuli laiemale investorite kogukonnale mõnevõrra ootamatult, siis tegelikult otsustati taaskäivitamine Euroopa Liidu koridorides ära juba aasta eest ja aeglane turupuhastus peaks algama kahe kuu jooksul.